Arutelu:Kiriku vandenõud

Tsitaat tuleks varustada allikaviitega. Ja meil on üks tsitadimall. Andres 4. mai 2006, kell 18.18 (UTC)

• lisada apogrüüfide spekulatsioonid.

Miks ei võiks olla "mingit saladust"? Andres (arutelu) 10. märts 2015, kell 22:17 (EET)

Tõstan välja järgneva teksti mis kuulub evangeeliumi teema alla:--Vaher (arutelu) 18. märts 2015, kell 13:37 (EET)

„Kord küsis minu käest üks mees, kes tundis huvi kõikvõimalike usuasjade vastu, kust saaks ta lugeda algset Uut Testamenti. Selline küsimuse formuleering ajas mind kui Uue Testamendi teadlast hämmingusse ja ma palusin, et mees täpsustaks, mida ta selle algse Uue Testamendi all mõtleb. Ja sain siis kuulda, et kusagil olevat olemas algne Uus Testament, mis olevat palju mahukam kui meile tuntud Uue Testamendi kaanon. See pidavat sisaldama ka teoseid, mis kirik Uuest Testamendist välja heitis. Sain aru, et ta mõtleb viimaste all Uue Testamendi apokrüüfe, varakristlikke teoseid, mida kirik ei võtnud oma pühade kirjade hulka. Seletasin tollele mehele, mis põhimõtetel kirik oma kaanoni koostas ja et enamik kaanonist välja jäetud teoseid on hilisemad kui kanoonilised teosed ning enamik neist ei ole iial kaanonisse kuulunudki. Kuid ta ei uskunud mind, sest teadis, et ma olen “kirikumees”, ja uskus kaljukindlalt, et kirik on korraldanud inimeste vastu mingi vandenõu. Kirik tundus olevat tolle mehe jaoks otsekui gnostikute demiurg, kellest gnostikud uskusid, et ta hoiab inimkonda tahtlikult teadmatuses, et inimesi valitseda. Tundub, et sellise monstrumina kujutavad endale kirikut ette paljud Eesti inimesed. Ja nagu neid ei veena mingid mõistuslikud argumendid, ei veennud seda meest ka minu argumendid – isegi mitte see, kui ma talle ütlesin, et kõik säilinud Uue Testamendi apokrüüfid on tõlgitud ja kättesaadavad igaühele igas suures keeles. Inimeste usk kiriku vandenõusse ja võimuambitsioonidesse on irratsionaalne, nii nagu irratsionaalne on ka inimese igatsus salapärase järele.“

– Jaan Lahe