Nag Hammadi kirjad

Allikas: Vikipeedia
Nag Hammadi kirjade leiukoht Egiptuses

Nag Hammadi käsikirjad avastati 1945. aastal Egiptusest Nag Hammadi lähedalt.

Mitte kõik leitud teosed ei pärine hilis-antiikaja religioossest gnostikute liikumisest, vaid varase kristluse erinevatest suundadest.

Pole teada, kuidas ja mis asjaoludel need teosed oma leiupaika sattusid ning kellele nad kuulusid, kuid praegu kõige levinuma hüpoteesi järgi pärinevad need teosed leiupaiga läheduses asunud kloostri raamatukogust, kust need olid kõrvaldatud kui hereetilised teosed. See hüpotees sobib hästi kokku ka Egiptuse kirikuloo kronoloogiaga.

Enamik Nag Hammadi «raamatukogu» teostest pärineb 2. ja 3. sajandist, see tähendab Egiptuse kirikuloo kõige varasemast perioodist (ristiusu olemasolu Egiptuses on dokumentaalselt tõestatud alates 2. sajandist), kuid teoseid sisaldavad käsikirjad (papüüruskoodeksid) pärinevad 4. sajandist.

Suurem osa Nag Hammadi teostest pärineb inimestelt, kes pidasid ennast kristlasteks. Kristlasteks pidas end ka suurem osa nendest Egiptuse kristlastest, keda tänapäeval gnostikuteks nimetatakse.

Nimetatud käsikirjad peideti u a 390 paiku lähedalasuva Pachomiuse kloostri munkade poolt. Savinõusse pitseeritud kogu sisaldas kolmteist kaunist papüüruskoodeksit kokku 52 tekstiga. Tegemist on algkristlike tekstidega, mis kajastasid eelkõige ühe varakristliku suuna, gnostikute, vaateid. Gnostikute järgi andis Jeesus lisaks laiemale publikule mõeldud õpetusetele veel salaõpetusi väljavalituile, kes teda mõista suutsid.

Nag Hammadi tekste on rühmitatud erinevalt. Üks võimalus on jagada need vastavalt tekstide suhtele gnoosise ja kristlusega järgmistesse gruppidesse.

1. Tekstid, mis on ühteaegu nii kristlikud kui ka gnostilised. Need jagunevad omakorda kahte alarühma.

  • Tekstid, mis on olemuslikult kristlik-gnostilised.
  • Kristlik-gnostilised tekstid, milles kristlik osa on kõrvaline.

2. Mittekristlikud tekstid. Jagunevad omakorda kahte alarühma.

  • Gnostilised tekstid, milles kristlik aines puudub.
  • Mittegnostilised tekstid.[1]

Nag Hammadi kirjade loend[muuda | muuda lähteteksti]

Järgnevas ülevaates on Nag Hammadi koodeksite (NHC) rahvusvahelised tähistused. Rooma number tähistab sarnase rühmituse käsikirju. Eestikeelsed pealkirjad ja lühendid vajavad täpsustamist.

Koodeks Pealkiri Lühend Märkused. Sisu lühiülevaade
I,1 Apostel Pauluse palve Sissejuhatava lausega leht, 2 lehekülge.
I,2 Apokrüüfne Jaakobuse kiri
I,3 Tõe evangeelium Sai nime esimese kahe sõna järgi, jutluse laadne tekst. Ladina k: Evangelium Veritatis.
I,4 Tekst (logose) ülestõusmisest Saadetud kui Kiri Rheginosele.
I,5 Kolmeosaline tekst või Tekst kolmest loomusest
II,1 Johannese salakirjutis (Johannese apokrüüf) Üks kahest leitud pikemast tekstist (NHC III,1 ja IV,1). (4 tekst on Berliini gnostiline papüüruskoodeks.
II,2 Tooma evangeelium Jeesuse sõnade kogumik.
II,3 Filippose evangeelium Lõikudega õpetus või manitsuskogumik, millel hiljem lisatud ebaasjakohane pealkiri evangeelium.
II,4 Valitsejate olemus. (Arhontide hüpostaas)
II,5 Maailma algusest
II,6 Eksegees hingest Kirjutis hinge langusest ja ülestõusmisest.
II,7 (Atleet) Tooma raamat Ilmutuskirjandus. Kahekõne Jeesuse ja Juudas Tooma vahel, maailmast loobumisest ja lõpuajast.
III,1 Johannese salakirjutis. (Johannese apokrüüf) Lühem tekst (vt II,1).
III,2 Egiptlaste evangeelium ehk Suure Nähtamatu Vaimu Püha Raamat Millest olemas rööpversioon koodeksis IV. Gnostikute saatus maailma ajaloos.
III,3 "Õnnistatud Eugnostose" kiri Leidub ka koodeksis millel on tihedad sidemed järgneva Jeesus Kristuse Tarkusega.
III,4 Jeesus Kristuse Tarkus Ilmutuskiri, on tuntud Berliini koodeksist.
III,5 Päästia dialoog Ilmutuskõne Jeesuse ja tema õpilaste vahel, eri teemadel.
IV,1 Johannese salakirjutis. (Johannese apokrüüf) Pikem tekst (vrd NHC II,1).
IV,2 Egiptlaste evangeelium Teine versioon (NHC III,2).
V,1 Õnnistatud Eugnostos Teine versioon, halvasti säilinud (vrd NHC III,3).
V,2 Pauluse ilmutus Ilmutuskirjandus = apokalüps, jutustus Pauluse reisist taevas.
V,3 I Jaakobuse ilmutus Ilmutuskirjandus = apokalüps, kõnelused Jeesuse ja Jaakobus Õige (vend) vahel.
V,4 I Jaakobuse ilmutus Ilmutuskirjandus = apokalüps, Jaakobuse surm koos hümnide kõnelustega.
V,5 Aadama ilmutus (nägemus) Ilmutuskirjandus = apokalüps. Aadam annab ilmutuse Setile. on teatud laadi maailma ajalugu.
VI,1 Peetruse ja kaheteistkümne apostli teod apokrüüfiline apostlite tegude raamat, ilma gnostilise sisuta
VI,2 Äike, täiuslik mõistus Tõlgitud e.k ka Kõu. Meesnaiseliku Tarkuse (sophia) ilmutuskõne.
VI,3 Algupärane õpetus Jutlus hinge saatusest
VI,4 Meie Suure Väe Mõte (e.k ka: Suure väe tunnetamine) Gnostiline ilmutuskirjandus (apokalüps).
VI,5 Platon: Riik 588a–589b Käsitlus ebaõiglusest, halb tõlge Platoni teosest Riik.
VI,6 "Hermeetiline kirjutis" ? Senitundmatu hermeetiline kirjutis, mille pealkiri pole säilinud. Isa (Hermes) ja poja (Tat) kahekõne taevase maailma kohta.
VI,7a* Palve (Hermeetiline kirjutis, mis kuulub kogumikku) Teksti ülesehitust on muudetud mitu korda. Kreeka keeles tuntud kui Papürus Mimaut.
VI,7b "Hermeetiline kirjutis" ? Tuntud ladina keeles Aesculapius.
VI,8 Asklepios Hermeetiline kirjutis, mille pealkiri on kustunud. Pealkiri on tuntud nn Asklepiose ladinakeelsest versioonist.
VII,1 Seemi seletus Piibli alglugudega seotud gnostiline kosmogoonia ja õndsuslugu.
VII,2 Suure Seti teine sõna
VII,3 Peetruse ilmutus
VII,4 Silvanuse õpetus
VII,5 Seti kolm hinge
VIII,1 Zostrianos
VIII,2 Peetruse ja Filippose kiri
IX,1 Melkisedek Gnostiline ilmutuskiri. IX koodeksi kolme kirja pealkirja pole säilinud.
IX,2 Ood Noreast
IX,3 Tõe tunnistus Arutelu kristlike ja gnostiliste rühmituste esindajate vahel, gnostikute koguduste vastu.
X,1 Marsanes Ilmutustekst. X koodeks halvasti säilinud, sisu pole tuvastatud. Sisaldab vist ühte teost pealkirjaga Marsanes.
XI,1 Taipamise (gnosis) seletus (e.k ka Gnoosise tõlgendus) Õpetuskirjutis ja gnostikute kogudusekord.
XI,2 - (pealkirjata) Lühitekstid ristimise ja armulaua kohta.
XI,3 Allogenes (allogenes) Allog Joeli ilmutus oma pojale Messosele.
XI,4 Üllameelne (hypsiphrone) Hyps Ilmutustekst.
XII,1 Sextose sentensid Sextus

(SentSex)

Mittekristlik tekst mis kodunes kristluses 2. sajandil.
XII,2 - Tõe evangeeliumi osa Osaliselt säilinud. Vaata üleval (I,3).
XIII,1 Kolmekujuline esimõte
XIII,2 - Maailma algusest osa 10 rida ilma pealkirjata kirjutisest Maailma algusest (II,5 ).

* Nag Hammadi kirjade loendis on VI,7 vaid üks tekst (Palve). Inter Wikis on jaotus a ja b.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Jaan Lahe. Kui gnostiline on Tooma Evangeelium? Usuteaduslik Ajakiri, 2 (59), 2009:93 - 113.