Kasutaja arutelu:Pault

Tere tulemast Vikipeediasse, Pault!

Linkidele ei pea ette panema "Vikipeedia:". Lingi näiteks nii: [[koordinaatteljed|koordinaattelgedega]]. Abi saad juhendist. --Epp 11. august 2009, kell 19:17 (UTC)

Tere tulemast ka minu poolt!

Sinu loodud artiklid on väga harivad aga kohe näha, et viki eripära ei ole veel selge. Abiks on sulle Vikipeedia:Mida Vikipeedia ei ole, Vikipeedia:Vormistusreeglid, Vikipeedia:Usaldusväärsuse tagamine ja Vikipeedia:Uuele kasutajale. Jõudu! --Tiuks 12. august 2009, kell 00:05 (UTC)

Pilt

Tere! Palun lisa pildi Valitsuskultuurid.jpg juurde sobiv litsentsimärgis (selleks redigeeri pildi lehekülge). Pikne 9. oktoober 2010, kell 17:33 (EEST)

Johannese apokrüüf

Tõstetud lehele Johannese apokrüüf (Eri:Püsilink/3130724).

---

Minu meelest võiks see olla pealkirja all Johannese apokrüüf. Andres (arutelu) 9. juuli 2012, kell 09:27 (EEST)

Põhimõtteliselt ei ole mul selle vastu midagi. Selline oli selle algupärane nime allikas, millest ma selle tõlkisin. Tahaks siiski teada, kuidas see ülesse laetakse - mina seda ei oska.

Minu meelest selline pikk alliktekst Vikipeediasse ei sobi. Kui, siis Vikitekstidesse. Pikne 9. juuli 2012, kell 17:45 (EEST)

Siin on ka pikemaid artikleid, lisaks saaks panna lingiga Gnostitsismist - see ei õnnestunud mul samuti. Kui soovi on lisaksin hea meelega ka pildi raamatu esikaanest. Paul

Vähemalt üldosa saab ju siin olla. Siis saab edasi vaadata, mida tõlkega teha. Andres (arutelu) 10. juuli 2012, kell 13:51 (EEST)

Parandasin pealkirja - kas nüüs saks selle avalikuks lasta? Paul

Kopeeri artiklisse mitte link, vaid see tekst, mis sul praegu siin arutelulehel on - tegelik artikli tekst. Oma kommentaaridele lisa allkiri, selleks trüki neli tildet (~) või vajuta redigeerimiskasti kohal allkirjanuppu. Adeliine 10. juuli 2012, kell 15:46 (EEST)

Pilt:Paul Tammert.jpg

Tere! Selle pildi juurde tuleks lisada mõni vaba litsents, mille all avaldamisega on nõus pildi autor. Soovitatavalt võiks see litsents olla {{cc-by-sa-3.0}}. Pildi autori luba selle konkreetse pildi ja valitud litsentsi kohta tuleks edastada aadressile permissions-etwikimedia.org. Pikne 5. august 2013, kell 22:45 (EEST)

Kreeka korruptsioon

Oled teretulnud Kreeka-teemaliste artiklite võistluse raames tegema oma artiklit Kreeka korruptsioonist loetavaks ja vikipeediapärasemaks. Ave Maria (arutelu) 1. november 2014, kell 09:54 (EET)

Allikad

Tere! Enda teostele viitamine on Vikipeedias problemaatiline, eriti isekirjastatud teostele viitamine. Kui viitad ainult enda teosele, siis pole arusaadav, mil määral käsitleb Vikipeedia artikkel üldtuntud seisukohti ja mil määral on tegu originaaluurimusega (en:WP:OR). Viimast tuleks Vikipeedias vältida. Palun viita võimalusel otse neile sekundaarsetele allikatele, mida oma raamatus refereerinud oled. Pikne 21. oktoober 2019, kell 17:03 (EEST)

Pildi kustutamine

Pilt (Fail:Blocksta.JPG) on esitatud kustutamiseks--Estopedist1 (arutelu) 30. detsember 2019, kell 11:31 (EET)

Ebatäpsused

Lisasin mõned märkused artiklite Hing ja Meel aruteludesse. Oleks hea, kui viited oleksid korrektsemad ja põhjendatud ning artiklites ei oleks küsitavaid üldistusi. Näiteks Vipassanat ei saa samastada ainult budismiga ega ole ka see ainus budistlik meditatsioonitehnika. Suurte tekstihulkade lisamise võiks toimuda järk-järgult ja rohkem võiks tähelepanu pöörata kvaliteedile. --Lulu (arutelu) 28. märts 2020, kell 10:30 (EET)

---

Kust allikast võib leida selliste skaalade ja mõttesuundade paigutusega sotsiaalsete kordade mudeli, mille nüüd hulgasse artiklitesse lisasid? Pikne 4. juuni 2020, kell 23:02 (EEST)

Lisasid nüüd pildiallkirjadesse lingi artiklile Sotsiaalne kord, kus on mitu sarnast joonist, aga allikat ei leia ma ka sealt artiklist. Pikne 5. juuni 2020, kell 17:35 (EEST)

Võiks nendel joonistel ühtlasi ka ära parandada õigekirjaviga: "ALTRUISM", mitte "ALLTRUISM".--Lulu (arutelu) 6. juuni 2020, kell 11:31 (EEST)

---

Algupärane allikas oli raamat "Poliitilised valikud türannia ja heaoluühiskonna vahel", selle edasiarendus pärineb raamatust "Millist riiki" ja selle inglise keelsest väljaandest: "What State We Are In" ISBN 978-9949-7312-1-3. Siia pandud pilte on pisut parandatud ja täiendatud. --Pault (arutelu) 6. juuni 2020, kell 20:58 (EEST)

Ma saan aru, et see materjal põhineb siis ühe autori isekirjastatud raamatutel. Seda on üsna kerge pidada sisuliselt originaaluurimuseks (en:WP:OR) ja Vikipeedia kasutamiseks enda ideede propageerimiseks. Ma arvan, et seetõttu ei sobi need joonised artiklites kasutamiseks ning ka artiklite tekstiosa tuleks üle kontrollida selle pilguga, et see ei põhineks Vikipeedia kirjutaja enda töödel, mida usaldusväärsetes allikates avaldatud ei ole. Pikne 7. juuni 2020, kell 09:49 (EEST)

---

Kuna alternatiivsed materjalid puuduvad, vähemalt mulle viimase kümne aasta jooksul läbitöötatud materjalidest lähtudes, siis ei näinud muud võimalust, kuidas luua selgust avalikes majanduspoliitiliste diskusioonideks. Minu isiklik kogemus on, et valitsev seltskond ka ei soovi selget pilti, sest niikaua kuni asju kõrvuti ei panda, võib iga nimetatud ideoloogia nime all öelda üks kõik mida ja keegi ei suuda vastupidist väita. Eesti ülikoolide keelasid selleteemalse doktoritöö kaitsmise, väites et sellist juttu võivad rääkida vaid Ameerika professorid. Soovi korral võib ju viite sotsiaalse korra mudelile ära võtta. --Pault (arutelu) 7. juuni 2020, kell 10:26 (EEST)

Kui on sinu originaalne lähenemine kasutada selliseid skaalasid ja mõttesuundi üksteise suhtes nii paigutada, siis on see seda sõltumata sellest, kuidas asja kokkuvõtvalt nimetada (sotsiaalse korra mudel vm). Vikipeedia ei ole koht n-ö diskusioonide pidamiseks, vaid ainult usaldusväärsetes allikates avaldatu refereerimiseks. Pikne 7. juuni 2020, kell 11:38 (EEST)

---

Ja kui "usaldusväärseks" loetakse vaid neid materjale, mis on senisele korrale ja valitsussüsteemile soodsad ja igaugune alternatiivne mõtlemine tuleb kustudada, siis kuidas saab ühiskond kriisi olukorras leida uusi ühiskondlike lahendusi? Ja sellesse kriisi, kus tuleb teha kvalitatiivseid muutusi süsteemis, oleme me juba sisenenud. Muide - töötasin ka kaks nädalat Oxfordi Ülikooli raamatukogus ja ka sealt ei suutnud leida midagi, mis oleks asja selgitanud. Aga olgu, eks pea siis kasutama teisi kanaleid. Mõtlesin, et saan aidata kaasa Wiki kasutatavuse ja usaldusväärsuse suurendamisele, eriti arvestades et senistes materjalides on väga vähe viiteid ja sõnastused üpris diletantlikud. --Pault (arutelu) 7. juuni 2020, kell 11:43 (EEST)

---

Anonüümne kasutaja oli kodanikupalga kohitsemisel ehk liiga agar, kuid tal oli selleks täielik õigus, sest kustutatud lõigud meenutasid viidete puudumise tõttu liialt originaaluurimust. Isegi mingi eriala eksperdist toimetaja peab Vikipeedia reeglite järgi ka oma kaastööle usaldusväärsed viited lisama. Keelatud pole ka omaenda publikatsioonidele viidata. Taasta lõigud korrektsete viidetega ning keegi enam kustutama ei kipu. --Vihelik (arutelu) 14. august 2020, kell 21:51 (EEST)

---

Matemaatilist arvestust ei saa viidata (rahvaarvu ja riigieelarve maksutulude suurust eeldasin, et pole vaja viidata), sama lugu on loogilise aruteluga, eriti kui see näitab tuleviku võimalikke arenguid. --Pault (arutelu) 15. august 2020, kell 09:47 (EEST)

Minu jaoks ongi Teie teemakäsitlustes probleemiks liiga suur nn "loogilise arutelu" osakaal. Fakt on ju, et tegu on Teie subjektiivsete oletustega ning esitada neid faktide pähe ei ole kindlasti Vikipeediasse sobilik.

146.255.183.26 16. august 2020, kell 11:19 (EEST)

---

Kui iga teadlase "loogiline arutelu" on subjektiivne arvamus ja võrdne kõigi teiste mõtetega, siis polegi võimalik midagi väljendada. --Pault (arutelu) 17. august 2020, kell 17:36 (EEST)

Pault, avalda oma matemaatiline arvestus ja/või loogiline arutelu kasvõi Postimehes, viita artiklile ja probleemi pole. Kuna Vikipeedia toimetamine on anonüümne, võib iga toimetaja ennast teadlaseks nimetada, paraku pole seda alati võimalik verifitseerida. Isegi kui oleks, käiks Vikipeedia toimetajatele üle jõu iga originaaluurimust / -arvutust objektiivselt hinnata, sest see pole peer review väljaanne. --Vihelik (arutelu) 18. august 2020, kell 09:26 (EEST)

Pault, palun eemalda nüüd kõik viited oma teostele ja kustuta vastavad lõigud kõigis artiklites, sest need pole kooskõlas Vikipeedia reeglitega:

• "Maksundus", Aimwell, 2002, 2003, 2005. ISBN 9949-19-189-8
• "Kolm valitsuskultuuri ja Eesti tulevik", Aimwell, 2007, ISBN 978-9949-15-0120
• "Poliitilised valikud türannia ja heaoluühiskonna vahel", Aimwell, 2017, ISBN: 978-9949-81-772-6.
• "Millist riiki", Aimwell, 2018. ISBN: 978-9949-7312-0-6 (epub)
• "What state are We in" Aimwell, 2019. ISBN 978-9949-7312-1-3 (epub)

Sul võivad olla väga head mõtted ja täiesti õiged ideed, kuid Vikipeedia lihtsalt ei ole see koht, kus nendega välja tulla. Samuti pole vaja kõikvõimalikesse artiklitesse lisada Urantia raamatu käsitlust, sest see ei ole akadeemiline ega usaldusväärne teabeallikas. Lugupidamisega, --Lulu (arutelu) 25. märts 2021, kell 06:46 (EET)

Kuule Lulu, ma saan aru, et sul on mingi isiklik probleem? Kui põhjalik teadustöö on avaldatud ühes raamatus, siis ei tohi seda tsiteerida, kui see aga avaldatakse teises raamatus, siis on see plagiaat? Palun esmalt selgitada, miks selles eestikeelses Vikipeedias on massiliselt artikleid, kus viited üldse puuduvad või on need mingitele põhikooli õpikutele või samuti enda artiklitele ja raamatutele. Lisaks, miks oli vaja ära kustudada teemakäsitlus "Detsentraliseritud andmetöötlusplatform, kus olid viited (miite minu materjalidele!) ja mis oli esitatud samas võtmes, kui teistes keeltes. Maksundus on muide senini ülikoolide põhiõpik ja kui neid kes antud teemal kirjutada ei oska, või siis siin artiklite üleseadmiseks aega ja huvi ei leia, siis kas sinu arust peavadki need teemad jääma käsitlemata? Et nagu koer heinakuhja otsas? --Pault (arutelu) 25. märts 2021, kell 10:21 (EET)

Tänan küsimuste eest. Mul ei ole sinu suhtes mingeid isiklikke probleeme. Eestikeelses Vikipeedias on massiliselt vigu, ja neid kõiki ei jõua keegi üksinda parandada. Palusin vaid, et sa aitaksid viia artikleid kooskõlla Vikipeedia reeglitega. Kui sa seda ei soovi teha, siis peavad teised seda tegema. Sinu alustatud artikkel Detsentraliseritud andmetöötlusplatform teisaldati korrektse õigekirjaga pealkirja alla Detsentraliseeritud andmetöötlusplatvorm ja seda ei teinud mina. Kui sinu raamat "Maksundus" on ülikoolide põhiõpik, siis peaks sellele viitamine olema OK. --Lulu (arutelu) 25. märts 2021, kell 11:25 (EET)

Kas Wikipeedia reegelid pärinevad skolastikutelt, et viidata võib vaid võimude poolt ametlikult tunnustatud autoriteetidele ja uusi mõtteid võib esitada vaid vanu tõlgendades? Või on Wiki ülesanne kokku tuua antud mõistega seonduvaid mõtteid (s.h ka neid, mida võimukandjad ja ortodoksed teadlased ei tunnusta), mida erinevad inimesed on esitanud ja need süstematiseeritult esitada? Ma üritasin Eestis kahel korral oma nägemust vormistada doktoritööks, kuid selle peale kukkus Toots karjuma ja Sootla teatas, et: "sellist juttu võib rääkida vaid suur ameerika professor, kuid mitte eesti doktorant". Raamatut "Kolm valitsuskultuuri" kasutasin ka Sisekaitseakademias õppetöös, ülejäänud on kirjutatud hiljem, kui lõpetasin suhte kõrgemate õppeasutustega kui on vormistatud 22 aastase uurimistöö ja õppetöös rakendamise praktika kohaselt. Ja lõpuks - kust teteate, et keegi viitab oma teosele, kui kõik peale minu esinevad siin anonüümsetena. Ma ei hakka peale kabama, kes veel on viidanud oma artiklitele, kuid paluks siiski selgitada, miks teised seda võivad teha ja minul on see keelatud! --82.131.86.132 25. märts 2021, kell 11:45 (EET)

Selgitan hea meelega. Üldtunnustatud ajakirjas või usaldusväärse kirjastuse poolt avaldatud artiklitele või raamatutele võib igaüks viidata. Antud juhul vähendab usaldusväärsust asjaolu, et viidatakse autori enda poolt publitseeritud materjalidele. --Lulu (arutelu) 25. märts 2021, kell 12:06 (EET)

Oma kirjastuse lõin ma seetõttu, et ülikool ei olnud valmis raamatu jaoks hangitud teoste ja ka selle meterjali kokkupanemise kulu kompenseerima, samuti ei toetatud väga kallite algteoste soetamist. Ise maksunduse õpikut välja andes teenisin ma nimetatud kulud tagasi. Kuna ülikool ei olnud minu uurimistööst tehtud järeldusi tunnistama, siis polnud mõtet ka neid raamatuid ülikoolille avaldamiseks pakkuda. Täna oleme aga jõudnud olukorda, kus teadmiste jagamine on maailmaparanduslik tegevus ja toimub vaid enda õhinast, sest raamatute müük ei kata enam isegi mitte nende trükikulusid. Küll aga haaratakse neid meeleldi tasuta vormi. Lisaks õpetab minu abikaasa trüki ettevalmistust, mistõttu polnud vaja ka vastavat teenust sisse osta. Igatahes käsitlen seda, kui keegi hakkab minu poolt üles pandud materjali kustutama - selle asemele, et esitada vastuväiteid või põhjendusi, miks esitatud materjal on vale - tsensuurina, mis on omane konservatiivsetele inimestele, kes tahavad arengut peatada ja kehtivat maailmanägemust kehtivana hoida. --Pault (arutelu) 25. märts 2021, kell 12:40 (EET)

Jah, reeglite järgimist võib käsitleda ka tsensuurina. Meie oleme siin eestikeelses Vikipeedias veel väga leebed. Ingliskeelses en.wikis kustutati viivitamatult ära isegi mu ettepanek luua näiteks David Hawkinsi kohta artikkel, kuna see tegelane on tuntud eelkõige omaenda kirjastuse abil ilmunud raamatute poolest, olgugi nad bestsellerid ja tõlgitud paljudesse keeltesse. --Lulu (arutelu) 25. märts 2021, kell 15:08 (EET)

Vikipeedia pole koht, mis tutvustab iga inimese iga mõtet, vaid entsüklopeedia, mis koondab kõige kindlamaid teadmisi. Kõik ideed, mis maailmas ringlevad, pole ühtviisi tõsiseltvõetavad ja entsüklopeediakõlbulikud (nt kirjutamine, et X-i arvates on Maa kerjas ja Y-i arvates lame, oleks lugeja eksitamine - et justkui oleks tõsiseid argemente mõlema kasuks). Kuna Vikipeedia toimetajatel puudub erialane pädevus otsustada, milline on konkreetsete väidete tõeväärtus (tegelikult pole isegi pädevad inimesed tihti üksmeelel), siis on lahendus identifitseerida usaldusväärsed allikad, st sellised autorid ja väljaanded, kelle puhul on põhjust eeldada nende pädevust ja neutraalsust ning vahendada siin neist pärit infot. Selleks, et Paul Tammerti raamatute sisu Vikipeedias vahendada, on vaja kuidagi näidata, et need on usaldusväärsed allikad. Lulu tõi välja, et seda tõendaks avaldamine teatud autoriteetsete (teaduslikus mõttes, mitte võimude poolt aktsepteerimise mõttes) kirjastuste või ajakirjade poolt ehk siis eelretsensioon. Ma arvan, et kui teema pole väga teaduslik, siis piisab ka muul moel tõendamisest, et Tammert on vastavas teemas väga asjatundlik (nt vastav erialane kraad ülikoolist). Kas on taolisi tõendid? Kui ei, siis pole parata - oma vaadete tutvustamiseks tuleb kasutada mõnda muud kanalit. Mis puutub Tammerti vaidlust ülikoolidega, siis minu teada doktoritööd ilma sisuliste põhjusteta tagasi lükata ei tohi ja kui tõepoolest nii tehti, siis peaks Tammert selle kohta kaebuse esitama. --Minnekon (arutelu) 25. märts 2021, kell 17:34 (EET)

Võite vaadata ETIS'st, mul on majandusteaduste magister ja minu töö teema oli: Maksu- ja eelarvepoliitika tulevikuarengute stsenaariumid. Lisaks olen õpetanud maksundust, eelarvestust, ettevõtlust ja maksupoliitikate 25 aasta jooksul umbes 10 000-le ülikooli ja kõrgemate õppeasutuste õpilastele. Minust kauem pole Eestis seda keegi õpetanud ja maksupoliitikas pole kellelgi Eestis kraadi. Lisaks on mul ka praktilise poliitika tegemise kogemus nii Riigikogu Rahanduskomisjoni kui ka Talinna Linnavolikogu nõunikuna ja Keila Linna finantsjuhina töötamisest + mitme erakonna juhatuse liikmeks olemisest. Mis on teil vast panna? Kes on see kompetentne inimene, kes väidab minu tööd valeks?

Sotsiaalteaduste valdkonnas ei lõpeta keegi doktorantuuri, kui tal pole eestkostjat ja ta ei teenid truult oma suurt juhti. Ja lõpuks lugege kokku, mitu doktoranti on sotsiaalteaduste valdkonnas oma tööd suutnud EESTIS kaitsta. Võin ka vastata - vaid need, kellele professuur oli olemas. Välismaale minekuks olin ma liiga vana ja ausalt öeldes pole mul selle doktori kraadiga ka midagi peale hakata.

Ja lõpuks - minu ainus viga oli see, et võtsin oma kasutajanimeks tuvastatava nime, erinevalt teist keda pole võimalik tuvastada, seega ka süüdistada oma materjalidele viitamises. --Pault (arutelu) 25. märts 2021, kell 22:09 (EET)

Kuna doktorantuuri lõpetamise takistamise kohta meil kindlad ja neutraalsed andmed puuduvad, siis seda ei saa paraku arvesse võtta. Siiski, paistab, et muud tausta arvestades võib Tammertit maksunduse ja rahanduse valdkonnas ikkagi üsna asjatundlikuks autoriks lugeda ja põhimõtteliselt Vikipeedias refereerida, aga tuleb silmas pidada, et seda tehtaks vastavates teemades ja tema arvamuse esitamine oleks proportsionaalne. Vikipeedia eesmärk on tutvustada spetsialistide seisukohti vastavalt nende tunnustatuse ulatusele - laialt tunnustatud käsitlusi põhjalikumalt ja esikohal, vähem tunnustatud käsitlusi lühemalt ja tagapool. Kui Tammert lihtsalt ei anna ülevaadet, milline on teadusliku uurimise üldine seis teatud teemas, vaid avaldab oma isiklikke originaalseid vaateid, siis kuuluvad need ilmselt viimasesse kategooriasse. Kui nüüd mõnes vikiartiklis puudub põhjalik ülevaade kõige tunnustatumatest seisukohtadest, aga seal tutvustatakse pikalt Tammerti ideid, siis annab see viimastele ebaproportsionaalselt suure kaalu ja tähelepanu, tekitades lugejas eksliku mulje vastava valdkonna uurimisseisust. Võib-olla oleks sellisel juhul parim lahendus mitte Tammerti seisukohti täielikult välja jätta, vaid neid neid kokkuvõtlikumalt ja lühemalt tutvustada, et ei jääks muljet, et need on domineerivad ja laialt aktsepteritud. Pikema teksti saab lisada artikli arutelulehe, võib-olla saab seda tulevikus, kui kogu artikkel on põhjalikum, kasutada. Oma materjalidele viitamise osas sain ma aru, et Lulu pidas probleemiks seda, kui mitte-autoriteet viitab oma iseenda kirjutatule (mitte mõnele autoriteedile). Kui allikas on usaldusväärne, siis võib selle autor ise tulla ja sellest midagi Vikipeediasse kirjutada küll, kui ta jälgib, et oma vaadete esitus püsiks neutraalne. --Minnekon (arutelu) 26. märts 2021, kell 18:01 (EET)

Lulu viitas antud diskusiooni alguses Vikipeedia reeglitele. Ma leidsin artiklid, mis selgitavad Wikipedia poliitikat inglise, soome jne keeles, kuid mitte eesti keeles. Eestis kehtiva õiguskorra järgi ei ole seaduste ja reeglite, mis pole avalikkusele kättesaadavad, järgmine kohustuslik, õigemini seda ei saagi nõuda, kuna see pole leitav.

Teiseks täpsustan, minu magistritöö teema ja ka hilisem uurimistöö keskendus maksupoliitikale, rõhutan siinjuures sõna teist poolt: poliitika. Üks põhjus, mis ma pole senini kirjutanud maksupoliitika raamatut (õppeasutustele pakkusin õpikut oli see, et pole olemas iseseisvat maksupoliitikat - see teenib alati mingit konkreetset ideoloogiat või maailmanägemust. Ja kuna sobiv taustsüsteem puudus (üritasin võtta aluseks Wildavsky, Aaron ja Carolyn Webber. A History of Taxation and Budgeting in the Western World. New York: Simon & Schuster, 1986 raamatus väljapakutud teooriat), siis tuligi see Siseakadeemia õppetöö käigus luua ning hiljem olen ka selle teie poolt nimetatud raamatutes kirja pannud. Teie soovil lisan siia ka raamatud, mis ma selle töö käigus rohkem või vähem põhjalikult läbi töötasin: Anderson, Christopher J., Christine A. Guillory (1997). „Political Institutions and Satisfaction with Democracy: A Cross-National Analysis of Consensus and Majoritarian Systems.“ – American Political Science Review 91, no. 1 (March), lk 66-81. http://www.jkarp.com/2007_08/Anderson_1997.pdf (01.10.2015) Annus, Amer; Kaspar Kolk, Jaan Puhvel, Janika Päll. Muinasaja seadusekogumike antoloogia. Varrak, 2001 Berger, L. Peter. The Capitalist spirit. Institute for Contemporary Studies San Francisco, 1990 Berlin, Isiah. Two consepts of liberty. Oxford University Press, 1958. https://www.wiso.uni-hamburg.de/fileadmin/wiso_vwl/johannes/Ankuendigungen/Berlin_twoconceptsofliberty.pdf (14.04.2016) Bloom, Howard. The Lucifer principle. A Scientific expedition into the forces of History. The Atlantic Monthly Press, 1995 Breton, Denise; Lehman, Stephen. The Mystic Heard of Justice. Chrysalis Books, 2001 Burke, Peter. Mis on kultuuriajalugu? TLÜ Kirjastus, 2011 (orig 2004) Chai, Sun-Ki. Explaining Social Order and Norms of Cooperation: Nested Hierarchies. http://www2.hawaii.edu/~sunki/paper/solgame.pdf (15.03.2016) Clausewitz, Carl von. Sõjast. Eesti Keele Sihtasutus, 2004 (orig 1832) Diamond, Larry. In search of Democracy. Routledge, 2016 Dijk, Teun A. van. Ideoloogia multidistsiplinaarne käsitlus. TÜ Kirjastus, 2005 (orig 1998) Dunleavy, Patrick; O’Leary, Brendan. Riigiteooriad: Liberaalse demokraatia poliitika. Külim, 1995 (orig 1992) Eco, Umberto. Five moral pieces. Harcourt Books, 2002 (orig 1997) Erhard, Ludwig. Heaolu kõigile. ECON Verlag GmbH, 1998 (orig 1957) Erhard, Ludwig. Saksan ihme. Gummerus, 1959 Ertman, Thomas. Birth of the Leviathan. Building States and Regimes in Medieval and Early Modern Europe. The University of Cambridge Press, 1997 Ferguson, Niall. Raha võidukäik. Varrak, 2010 Ford, Bryan. Delegative Democracy. http://www.brynosaurus.com/deleg/ (25.09.2015) Ford, Henry. Minu elu ja töö. Loodus, 1938 (orig 1922) Friedman, Milton. Kapitalism ja vabadus. Eesti Avatud Ühiskonna Instituut, 1994 (orig 1982) Giddens, Anthony. Kolmas tee: sotsiaaldemokraatia uuestisünd. Mõõdukad, 1999 (orig 1998) Glete, Jan. War and State. Routledge, 2002 Goff, Jaques le. Raha või elu. Prantsuse Kultuurikeskus, 2001 (orig 1986) Hale, Henry E. Patronal Politics. Cambridge University Press, 2015 Hattenhauer, Hans. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007 (orig 2004) Hawking, Stephen. Universum pähklikoores. Eesti Entsüklopeedia­kirjastus, 2002 (orig 2001) Hayek, Friedrich. “Cosmos and Taxis” – Theories of Social order. Stanford University, 2009 Hayek, Friedrich. Individualism and Economic order. The University of Chicago Press, 1948 (orig 1948) Hechter, Michael; Horne, Christine. Theories of Social order. Stanford University, 2009 Heidenheimer, Arnold J.; Heclo, Hugh; Adams, Carolyn Teich. Võrdlev halduspoliitika. Külim, 1995 (orig 1990) Hood, Christopher. The Art of The State. Culture, Rhethoric, and Public Management. Oxford University Press, 2000 Howard, Michael. Rahu leiutamine. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006 (orig 2000) Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Fontes, 1999 (orig 1996) Juntune, Hannu. Oikeuden idean teologiset perustet. Kauppakaari OY, 2000 Jõgi, Piibe. Õigus ja eetika. Teooriaid õiglusest ja eetikast 20. sajandi õigusfilosoofias. Juura, 1997 Kaplow, Louis; Shavell, Steven. Fairness versus Welfare. Harvard University Press, 2002 Kaufmann, Bruno; Biichi, Rolf; Braun, Nadja. The IRI Guidbook to Direct Democracy. Initiative & Referndum Institute, 2007 Keegan, John. Sõjakunsti ajalugu. Varrak, 2004 Knowles, Dudley. Hegel and the Philosophy of Right. Routlege, 2002 Koraan. Tõlk Haljand Udam. AS Bit 2007 Korppinen, Pekka. Valtio ja vapauden kasvu. Hakapaino OY, 1989 Kramer, Samuel Noah. Histrory Begins at Sumer. Thirty-nine firsts in recorded history. University of Pennsylvania Press, 1981 Krinal, Valner. Majandusteaduse ajaloost. TÜ Kirjastus, 1998 Kuehnelt-Leddihn, Erik. Demokraatia analüüs. Andro Kitus ja EYS Veljesto, 2004 (orig 1995) Käsitteet liikkeessä. Kokoelma Suomen poliititsen kultuuri käsitehistoriasta. Vastapaino, 2003 Laurinkari, Juhani. Yhteisötalous. Gaudeamus, 2007 Lijphart, Arend. Demokraatia mustrid. Eesti Rahvusraamatukogu, 2009 (orig 1999) Lindbeck, Assar. The growth of government. Nobel symposium 61. Journal of Public Economics vol. 28, issue 3, December 1985, lk 273. http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/0047272785900593 (12.12.2016) Locke, John. Teine traktaat valitsemisest. Essee tsiviilvalitsuse tegelikust algusest, ulatusest ja eesmärgist. Kultuurileht, 2007 (orig 1698) Luhmann, Niklas. Sotsiaalsed süsteemid. Ilmamaa, 2009 (orig 1984) Machiavelli, Niccolo. Valitseja. Avatud Eesti Fond, 2001 (orig 1513) Madisson, Agnus. Contours of World Economy. Oxford University Press, 2007 Mahoney, James; Thelen, Kathleen. Explaining Institutional Change. Ambiguity, Agency, and Power. Cambridge University Press, 2009 Mann, Michael. The Sources of Social Power. Cambridge University Press, 1986 Meadows, Donella & Dennis; Randers, Jorgen. Kasvun rajat. 30 vuotta myöhemmin. Gaudeamus, 2005 (orig 2004) Mill, John Stuart. Vabadusest. Hortus Litterarum, 1996 (orig 1859) Miller, David. Political philosophy. Oxford Univesritu Press, 2003 Miller, Peter. Tark parv. Äripäeva raamatuklubi, 2011 (orig 2010) Mises, Ludwig von. Liberalism. Ilmamaa, 2007 (orig 1927) Moisi, Dominique. Emotsioonide geopoliitika. Eesti Päevalehe AS, 2010 (orig 2009) Montesquieu, Charles de. The spirit of the laws. 1899. https://archive.org/details/spiritoflaws01montuoft (22.02.2016) Norberg, Johan. Inimeste rikkus – globaalne turumajandus. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2003 (orig 2001) North, Douglass C. Institutsioonid, institutsiooniline muutus ja majandusedu. Fontes, 1990 (orig 1990) Palan, Ronen. Global Political Economy. Contemporary theories. Routledge, 2000 Parson, Wayne. Public Policy. Edward Elgar Publishing Ltd, 1995 Platon. Teosed: I köide. Avatud Eesti raamat, Ilmamaa, 2003 Potter, Karl. Avatud ühiskond ja selle vaenlased. Platoni lummus. Avatud Eesti Fond, 2010 (orig 1945) Proudhon, Pierre-Joseph. General Idea of the Revolution in the Nineteenth Century (1851), http://fair-use.org/p-j-proudhon/general-idea-of-the-revolution/ (15.05.2016) Putnam, Robert. Üksi keeglisaalis. Hermes, 2008 (orig 2000) Raud, Rein. Mis on kultuur. Sissejuhatus kultuuriteooriasse. Eesti keele sihtasutus, TLÜ Kirjastus, 2013 Richardo, David. The principles of political economy and taxation. Dutton, 1923 (orig 1817) Rodrik, Dani. The Globalization Paradox. Why Global markets, States and Democracy can’t coexist. Oxford University Press, 2011 Rousseau, Jean-Jaques. Ühiskondlikust lepingust ehk riigiõiguse põhiprintsiibid. Varrak, 1998 (orig 1762) Sarrazin, Thilo. Saksamaa käib maha. Ohtlik mäng oma riigiga. Hea lugu OÜ, 2013 (orig 2010) Sen, Amartya. “Utilitarianism and Welfarism” – The Journal of Philo­sophy, Vol. 76, No. 9, 1979, lk 463-489 Sen, Amartya. The Idea of Justice. Allen Lane, 2009 Siddiqi, Muhammad Nejatullah. Muslim Economic Thinking. The Islamic Foundation. University of Cambridge Press, 1998 Skidelsky, Robert. Keynes, the return of the Master. Allen Lane, 2009 Smith, Adam. Uurimus riikide rikkuse ja iseloomu põhjustest. Ilmamaa, 2005 (orig 1776) Spengler, Oswald. Õhtumaa allakäik. Ilmamaa, 2007 (orig 1918) Steinmo, Seven. Kathleen Thelen, Frank Longstreth. Historical Institutionalism in Comparative Analysis, 1992. https://www.jstor.org/stable/2132374?seq=1#page_scan_tab_contents (15.04.2016) Struve, V. V. Vana-Idamaade ajalugu. RK Teaduslik kirjandus, 1949 (orig 1941) Sutherland, Douglas. The Landowners. Anthony Blond Ltd, 1968 Tennmann, Eduard. Usk ja majandus. Noor-Eesti Kirjastus, 1938 (orig 1938) Tocqueville, Alexis de. Tähelepanekuid Ameerika demokraatiast. Hortus Litterarium, 1995 (orig 1874) Urantia. Urantia Foundation, 2010 (orig 1955) Weber, Max. General economic history. Collier Books, 1961 (orig 1923) Weber, Max. Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim. Varrak, 2007 (orig 1991) Vernant, Jean-Pierre. Vana-Kreeka inimene. Avita, 2001 (orig 1991) Wilber, Ken. Eedenist alates. Eesti Transpersonaalne Assotsiatsioon, 2014 (orig 1981) Wildavsky, Aaron ja Carolyn Webber. A History of Taxation and Budgeting in the Western World. New York: Simon & Schuster, 1986 Wright, Georg Henrik von. Humanismi elmänasenteena. Otava, 1998 (orig 1978)

Loodan, et sellest loetelust piiab. --Pault (arutelu) 26. märts 2021, kell 21:55 (EET)

Reeglid on siin: Vikipeedia:Põhimõtted --Lulu (arutelu) 27. märts 2021, kell 07:49 (EET)

Sinu teoste usaldusväärsuse tõestamiseks sobiksid paremini heakskiitvad retsensioonid ja viitamised üldtunnustatud autoriteetide poolt. --Lulu (arutelu) 27. märts 2021, kell 08:46 (EET)

Teen kõrvaltvaatajana paar märkust. Esiteks, minu meelest on täiesti mõistetav Pikne soovitus 21. oktoobrist 2019, et võimalusel vältida viitamisel omaenda teoseid ja eelistada neis viidatud algallikaid. Iseendale kui autoriteedile viitamine on inimlikult imelik, vist ka veidi upsakas, sest kui autor juba on ise kohal, siis on tal võimalik oma teksti neist raamatutest kopeerida, entsüklopeediliseks toimetada ja viidetega varustada, vastata küsimustele ja kriitikale entsüklopeedilisuse osas. Samas arvan, et iseenda teoste viitamine pole hirmus problemaatiline ja neid viiteid ei pea täielikult välja juurima, eriti kui autor nendes ju täiesti ametlikult avaldatud allikates olevat teksti ja argumentatsiooni artiklite kootamisel kasutab (intellektuaalselt aus ja ka sisuliselt abiks on neid allikaid viidata). Samas kui autor oma raamatutest suures mahus teksti kopeerib, siis tekib vajadus tagada neutraalsust ja entsüklopeedilisust, aga seda saabki siis teha algallikate viitamise, mh ka konkureerivate seisukohtade/sõnastuste esitamisega seal kõrval, sj peaks siis enda teksti viitama konkureerivate käsitluste kõrval kui konkreetse autori, koolkonna vmt käsitlust või kasvõi teema esmakäsitlust eesti keeles (mille dokumenteerimisel on iseenesest entsüklopeediline väärtus). Ma arvan, et siin on mingi tasakaal ja nahutajatele mõtlemiseks -- mis oleks kui Pault kirjutaks sedasama teksti ilma enda teostele viitamata ja juhusliku IP alt kui originaalteksti, kas siis oleks see Vikipeedia vääriline ja mida te siis teeks? Mina soovitaks, et Pault kirjutaks artikleid väiksemate juppide kaupa ja püüaks kuulata ning arvestada tagasisidet arutelulehtedel, lisaks võiks näha vaeva teiste käsitluste toomisega kasvõi minimaalses mahus enda omade kõrvale (nt võrdluses samade artiklitega inglise, saksa, vene vmt Vikipeediates -- see oleks elementaarne esimene samm), sj markeerides erinevust koolkonnas, metoodikas, tõlgendustraditsioonis vmt. Olen nõus Pault tähelepanekuga, et Vikipeedia tase pole nii kõrge, et oleks põhjust kaastööd tõrjuma hakkata, minu meelest võiks seda hoopis sildistada puuduvate viidete, vaidlustatud neutraalsuse jmt mallidega, mis annaks juhiseid lugemiseks/täiendamiseks. Ma ka ei usu, et ühegi eestikeelse allika usaldusväärsust väga saab tõendada retsentsioonidega vmt viisil ja kuni paremat eestikeelset materjali pole, siis kõlbab Pault oma küll, aga autorilt võiks eeldada koostööd selle sobivasse vormi panemisel ja elementaarse neutraalsuse tagamisel. Nt kui Pault paluks oma sõbral kirjutada Sirpi kiitva arvustuse, siis kas see teeks tema teosed automaatiselt vastuvõetavaks? Ma ei usu, siis vaidleksime taas juba järgmise nüansi üle. Nii et võiks ikka kohe asja juurde minna? --Märt Põder (arutelu) 29. märts 2021, kell 02:51 (EEST)

---

Hea Lulu. Kahjuks ei saa teadusmaailma nimetada ei avatuks, ega ka neutraalseks. Selles on oma valitsevad koolkonnad, mille eest on reeglina isik, kes teab mis on õige. Ja nemad ka valitsevad n.ö teaduslikke retsenseeritud väljaandeid. Ülejäänutest saab retsenseeritud artikleid kõva valuuta eest osta! Lisaks on mõned valdkonnad (näiteks maksupoliitika ja selle ajalooline käsitlus), milles minu ajal vastavad väljaanded puudusid ja puudusid ka vastavad professuurid, rääkimata õppetoolidest või koolidest. Tõsi, neid on tekkinud viimase viie aasta jooksul, kuid ka praegu keskenduvad nad kas täielikult või valdavalt maksusüsteemi administreerimise ja hetkel valitsevate vastuolude küsimustele. Pikaajalise arengu võtmes ei uuri ega käsitle seda mulle teadaolevatel andmetel seni keegi, kuigi Wildavski tööde baasilt oleks se USA's võinud tekkida.

Mind pahandab kõige rohkem kokkuvõtvate skeemide kustutamine, sest teiste omi pole sellisena võtta ja kui oleks siis ei tohi neid teie eeskirjade järgi ilma autori isikliku volituseta kasutada. Enda tehtud pilte ja jooniseid võib reeglite järgi kasutada, kuid nüüd ütled sa, et ikka ei tohi ?! Kui selle sisu on vale, siis palun vastuväiteid, kui see on ebatäpne, siis osalen meeleldi arutelus, kuid nende lihtsalt kustutamine apeleerides viitab mõttemudelile, mille järgi on: "Minu mõte ja vale mõte" ning muud võimalused puuduvad. Seda nimetatakse dikatuuriks ja totalitaarseks võimukasutuseks! Ja seda on Wikipedias, mis pidi olema riigivõimust vaba teadmiste vahendamise keskkond, vägagi hämmastav näha! --Pault (arutelu) 29. märts 2021, kell 13:19 (EEST)

Iseavaldatud teose kasutamine allikana on problemaatline sõltumata sellest, kas seda teeb teose autor ise või keegi teine. Eraldi probleem on Vikipeedia kasutamine enda vähelevinud või tunnustamata ideede propageerimiseks. Seda põhjustel, mille Minnekon eespool välja tõi.

Olgu kuidas on teadmusmaailma avatuse ja teadusartiklite avaldamisega. Kui selle juures on midagi paigast ära või sulle tundub, et on, siis Vikipeedia ikkagi ei ole see platvorm, mille kaudu peaks püüdma valitsevaid seisukohti muuta.

Meile käib siin suurema osa artiklite toimetamine üle jõu ning mõne teema puhul ilmselt tõesti ei saa siin keegi arugi, kui üldtunnustatud käsitluse vahele enda ideid pitkida. Seda enam on oluline, et artiklid oleks korralikult varustatud viidetega usaldusväärsetele allikatele ja et materjali esitatakse seejuures allikatruult.

See on hea küll, kui Vikipeedia artiklit kirjutab inimene, kes on antud teemas kompetentne, aga ka kompetentne inimene peaks kõiges tuginema usaldusväärsetele allikatele, nii nagu iga teine Vikipeedia kasutaja, ja mitte ainult enda kompetentsile. Võib-olla eespool nimetatud maksunduse õpikut võib sobivaks allikaks pidada, lähtuvalt autori erialast ja kui see on ülikoolide põhiõpik (seda viimast tuleks vajadusel tõendada). Samas probleem on siin vist rohkem teistes iseavaldatud teostes.

Paremate eestikeelsete allikate puudmine iseenesest ei tohiks olla põhjus vähem usaldusväärsete allikate kasutamiseks. Kasutada saab ka võõrkeelseid allikaid.

Skeemidest oli eespool juttu. Paistab, et neil on esitus samamoodi originaalne. Teiste autorite jooniste alusel iseenesest võib küll ise jooniseid teha. Lihtsalt tuleks seejuures jälgida, et loata ei kasutata erilisemat kujundust või pikemat teksti, mis on kellegi teise looming, ning sisuliselt ei lisata omalt poolt midagi, mida allikates ei ole (uued seosed, skaalad vmt). Pikne 29. märts 2021, kell 15:45 (EEST)

Pault, tänan selgituste eest. Kõik sinu originaalsed skeemid ja ideed on endiselt alles ja kõigile kättesaadavad sinu raamatutes. Kindlasti leidub kohti, kus nende üle saaksid arutleda märksa asjatundlikumad inimesed kui meie siin Vikipeedias. Meie siin üksnes vahendame ja edastame, korrastame ja süstematiseerime olemasolevaid andmeid, teadmisi, fakte ja seisukohti. Siin ei tulda välja uute ja originaalsete uurimuste, mõtete ega ideedega; siin ei esitata uut informatsiooni ega tehta mingeid uusi järeldusi; siin ei püüta midagi tõestada ega ümber lükata. Tõsi, vahel on mõni kasutaja hakanud siin ka mingit oma asja ajama, seda on varemgi juhtunud. Ja kui siis selgub, et ollakse vales kohas, järgneb sellele muidugi pettumus ja nördimus, mis on ka täiesti arusaadav. Tänan sind veel kord mõistva suhtumise eest. --Lulu (arutelu) 30. märts 2021, kell 13:01 (EEST)

---

Kõigepealt märgin, et Lulu (arutelu) 25. märts 2021, kell 12:06 (EET) märkus ja sellele järgnenud aktiivset tegevust Urantia raamatus esitatud mõtete ja kontseptsioonide kõrvaldamisel Wikipedia artiklitest käsitlen ma ühe religiooni aktiivse esindaja pahatahtliku ja omakasupüüdliku tegevusena, mille eesmärgiks on teist vaimset õpetust tutvustava materjali kõrvaldamine. Või suudab austatud Lulu selgitada teaduslikult, mille poolest on budistlikud, kristlikud jm religioossed tekstid akadeemilisemad ja usaldusväärsemad allikad kui seda on Urantia raamat? Ühesõnaga - antud juhul ei sa Lulu't käsitleda neutraalse osapoolena!

Vastuseks Lulu märkusele 27. märts 2021, kell 08:46 (EET): Kuna Eestis on väga väike rahvas, siis pole siin üldtunnustatud autoriteete fiskaalpoliitika valdkonnas (on vaid poliitikud ja ametnikud), rääkimata sellistest teaduse valdkonnas. Sellist inimest pole ka Soomes! Samas olen mina tegelenud selle teemaga nii teoorias kui ka praktikas 30 aastat. Teoorias tähendab seda, et olen töötanud läbi kõik (2015. aasta seisuga) inglise ja soome keeles saadaolevad raamatud, mis seda teemat käsitlevad, s.h monograafiad ja ka enamiku nendest eesti keelde tõlkinud ülikooli õppetöö jaoks. Tahtsin need ka eesti keeles avaldada, kuid sellest (s.t kulude katmisest) polnud Eestis keegi, s.t ei MTA, Rahandusministeerium ega ka õppeasutus huvitatud.

Arusaamatuks jääb ka see, et kui Vihelik (arutelu) 14. august 2020, kell 21:51 (EEST) märgib: „Keelatud pole ka omaenda publikatsioonidele viidata.“ siis Lulu keelab kõigile nendele teostele viitamise, kuna need „ei ole akadeemiline ega usaldusväärne teabeallikas“.

Te võite ESTER’ist ise vaadata, et Maksundus on Eesti ülikoolide ja kõrgemate õppeasutuste põhiõpik antud valdkonnas ning ka „Poliitilised valikud“ on tellitud (suuremas koguses) ja kasutusel nendes samade institutsioonides. Raamat „Millist riiki?“ on välja antud e-raamatuna ja antud vabaks kasutuseks, mistõttu seda pole tõesti raamatukogudesse tellitud. Lisaks võite vaadata ETIS’st ka antud raamatute klassifikaatori järgi selle teadusliku tunnustatus taset. Maksundus – 6.2; Poliitilised valikud … - 2.1; Millist riiki? – 6.4. Arvestades teie rahulolematust nimetatud allikatega, asendan siiski viited nimetatud allikatele uute allikatega, mis vastavad klassile 1.3 (Riigikogu Toimetis ja Sisekaitseakadeemia väljaanne). Loodan, et see rahuldab teie nõudeid. Põhjus, miks ma ei viidanud varsematele eelretsenseeritud väljaannetes esitatud tekstidele on see, et ma olen seal esitatut teemadel järgnevatel aastatel lisateadmisi hankinud, teooriat edasi arendanud ja sellest tulenevalt ka selle esitlust parandanud viidatud väljaannetes.

Austatud Lulu, palun põhjendada oma väidet, et nimetatud raamatud ei ole akadeemiliselt usaldusväärsed! Antud juhul olen sunnitud arvama, et see väide lähtub isiklikust ja subjektiivsest arusaamast, ega ole käsitletav teadusliku seisukohavõtuna, millele Teie kogu aeg apelleerite! Lisaks ei saa ma ka jätte märkimata, et erinevalt minu väga pikast tööde loetelust pole teid ETIS's isegi olemas - seega kuidas te saate apelleerida akadeemilisusele? Internetiotsingu käigus selgus, et teie ainus tähelepanuväärne töö on seksiraamat, mille politsei on müügilt kõrvaldanud. Või on teil selle kõrvale veel midagi lisada, mis tõestaks teie kompetentsust majanduse ja eriti rahanduse valdkonnas?--Pault (arutelu) 6. aprill 2021, kell 10:57 (EEST)

Autoriteedid Eesti fiskaalpoliitikas

Et nüüd Eestis pole üldtunnustatud autoriteete fiskaalpoliitika valdkonnas? Kahtlen selles. Pakun, et Lasse Lehis on seda mõõtu maksuteadlane. --Hirvelaid (arutelu) 25. aprill 2021, kell 15:49 (EEST)

---

Lasse Lehis alustas maksunduse valdkonnas aktiivset tegevust pea kümme aastat hiljem kui mina ja ta on Eesti üks tugevamaid spetsialiste maksuõiguse, kuid mitte maksupoliitika valdkonnas. --Pault (arutelu) 25. aprill 2021, kell 16:32 (EEST)

Selge. Võtan teadmiseks. Kui nüüd üldtunnustatud autoriteete fiskaalpoliitika valdkonnas siiski pole, sõnastaksin oma küsimuse järgmiselt: millised koolkonnad Eesti fiskaalpoliitkas rivaalitsevad omavahel? --Hirvelaid (arutelu) 25. aprill 2021, kell 16:44 (EEST)

---

See sõltub, millises võtmes vaadata, s.t kas ideoloogilises, parteilises, sotsiaalses rollis jne. Võin sellel teemal pikalt rääkida, kui oled huvitatud, kasuta Skypi. Mul on isegi mitu raamatut tõlgitud eesti keelde, kuid neid ei tasu avaldada, s.t panengi siia artikleid ja teen nüüd ka videoloenguid. --Pault (arutelu) 25. aprill 2021, kell 17:04 (EEST)

Tere. Kui su teksti ähvardab kustutamine, siis tee nad enda eratekstiks, nii: Kasutaja:Pault/Kapitalistlik turumajandus jne.--Vaher (arutelu) 27. aprill 2021, kell 17:25 (EEST)

Sellel on siis mõtet, kui eesmärgiks on kirjutada mustand ikkagi avaldamiskõlbulikuks. Seejuures tuleb materjali esitada nii nagu seda usaldusväärsetes allikates tehakse, ilma ise uut teadmist sünteesimata. Pikne 27. aprill 2021, kell 18:18 (EEST)