Kodanikupalk

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kodanikupalk ehk kodanikuraha ehk tingimusteta põhisissetulek (inglise keeles unconditional basic income) on tavapärase sotsiaaltoetuste süsteemi alternatiiv, mille puhul makstakse kõigile kodanikele riigi poolt regulaarselt põhivajadusi katvat maksuvaba toetust, kusjuures selle määr ei sõltu inimese muudest tuludest. Eestis on seda nimetatud ka rahvastipendiumiks[1]. Mõnikord on kasutatud mõistet "helikopteriraha"[2], kuid selle all mõeldakse siiski keskpanga emissiooni otse kodanikele[3].

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tingimusteta põhisissetuleku ideed on esimest korda käsitlenud Thomas Paine 1795. aastal ilmunud raamatus "Agrarian Justice".

Kodanikupalga ideega omab sisulist sarnasust ka Milton Friedmani idee negatiivsest tulumaksust.

Põhisissetuleku idee on erinevates vormides olnud aruteluaineks paljudes riikides. Juba 1920. aastatel räägiti Austraalias, Suurbritannias, Kanadas ja Uus-Meremaal "sotsiaalsest krediidist" (Social Credit). Näiteks Ameerika Ühendriikides on räägitud "põhisissetuleku garantiist" (Basic Income Guarantee, BIG), Namiibias "põhisissetulekutoetusest" (Basic Income Grant, BIG), Nõukogude Liidus "tagatud miinimumist" (гарантированный минимум) ning saksakeelsetes maades sotsiaalsetest dividendidest (Sozialdividende) ja "ellujäämisrahast" (Existenzgeld), mida on nimetatud ka "kodanikurahaks" (Bürgergeld).

Euroopa kodanike algatus tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks[muuda | muuda lähteteksti]

2013-2014[muuda | muuda lähteteksti]

Euroopa kodanike algatus tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks on Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburgi, Hollandi, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi ja Ühendkuningriigi kodanikke ühendava Töötavate Euroopa Kodanike Komitee initsiatiiv, millega palutakse vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (TFEU) artiklile 156 Euroopa Komisjonil edendada liikmesmaade koostööd, mille eesmärk on teha kindlaks, milliseid võimalusi annab tingimusteta põhisissetulek (Unconditional Basic Income, UBI) liikmesriikidele oma sotsiaalkindlustussüsteemi paremaks muutmiseks. Kodanikualgatus registreeriti 14. jaanuaril 2013, toetusavalduste kogumine lõppes 14. jaanuaril 2014. Nõutavat miljonit toetusavaldust kokku ei saadud, kuid mitmes riigis (sealhulgas Eestis) ületas toetusavalduste arv rahvusliku kvoodi.

Kuna Euroopa kodanike algatuse (European Citizen’s Initiative, ECI) reeglite järgi võib ametlikus algatusrühmas olla vaid seitse inimest erinevatest Euroopa riikidest, siis Euroopa kodanike algatuse tingimusteta põhisissetuleku kehtestamiseks algatusrühmas olid korraldaja Klaus Sambor (Austria) ning kaaskorraldajad Ronald Blaschke (Saksamaa), Stanislas Jourdan (Prantsusmaa), Olympios Raptis (Kreeka), Annie Miller (Ühendkuningriik), Sepp Kusstatscher (Itaalia) ja Branko Gerlic (Sloveenia). Algatuse koordinaatorid Eestis olid Vahur Luhtsalu ja Jaanus Nurmoja.

2020-2021[muuda | muuda lähteteksti]

Pärast Euroopa rahvaalgatuste uute reeglite jõustumist on üle-euroopalisel põhisissetulekuorganisatsioonil UBIE plaanis ellu kutsuda teine tingimusteta põhisissetuleku alane Euroopa kodanike algatus, mis taotleb, et Euroopa Komisjon toetaks liikmesriike põhisissetuleku rakendamisel. Esialgsete oletuste kohaselt võib allkirjakampaania alata 2020. aasta keskel. .

Kodanikupalgaga seotud algatused ja arutelud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Teadaolevalt esimene avalik üleskutse kaaluda kodanikupalga kehtestamist Eestis ilmus 2003. aastal. Ege Hirv pakkus tookord selle suuruseks 2000 krooni kuus [4]. Kuus aastat hiljem propageeris Ahti Mänd ideed 8000 kroonisest kodanikupalgast Eesti Vabariigi kodanikele. Samal ajal võttis idee sarnaselt aatekaaslastega mujal maailmas omaks Erakond Eestimaa Rohelised ning tõi kodanikupalga küsimuse 2011. aasta riigikogu valimistele.

Kodanikupalga idee muutus tõsisemaks kõneaineks 2013. aasta sügisel, kui sai teatavaks, et Šveitsi aktivistid kogusid vajaliku arvu toetusallkirju tõstatamaks küsimuse kodanikupalga kehtestamisest referendumil (toimus juunis 2016). Samal ajal koguti toetusavaldusi ka Euroopa kodanike algatusele põhisissetuleku kehtestamiseks ning vaatamata eestikeelse teavituskampaania hilisele algusele ja lühikesele ajale (u 2 kuud) olid eestlased ühed edukamad toetuseavaldajad.

Vaatamata negatiivsele tulemusele andis Šveitsi referendum aruteludele kodanikupalga üle ainult hoogu. Muu hulgas oli see üheks teemaks Äripäeva arvamusartiklite konkursil "Edukas Eesti". Mihkel Kunnus pakkus välja, et kodanikupalk võiks olla piiratud kasutusvaldkonnaga isikustatud kodanikuvaluuta (PKIK)[5]. See kehtiks vaid Eestis, oleks ainult ID-kaardi põhine ning teatud piirangutega kaupade ja teenuste ostmisel (näiteks ei saaks osta alkoholi). PKIK raha ei saaks ka koguda – igal kodanikul oleks seda alati vaid ühe kuu limiidi ulatuses (iga kuu algul läheks eelmise kuu jääk nulli).

2017. aasta juulis teatas Erakond Eestimaa Rohelised sotsiaalmeedias, et Tallinnas kohalike valimiste tulemusel võimule saades viivad nad läbi kodanikupalga katsetuse, millesse kaasatakse 1000 erineva sissetulekuga tallinlast.

2017. aasta juuli lõpus andis Eesti Vabaerakond teada, et moodustab töörühma, mis uurib kodanikupalga võimalikkust ja võimalusi Eestis. Töörühma töö tulemused võeti erakonnasiseselt teadmiseks.

Rahvaalgatus 2016–2019[muuda | muuda lähteteksti]

2016. aasta sügisest kuni 2019. aasta kevadeni koguti portaalis rahvaalgatus.ee toetusallkirju algatusele "Tingimusteta põhisissetuleku (kodanikupalga) teostatavuse ja mõju uurimisest Eestis". Algatus pidi saama vähemalt 1000 toetusallkirja, et see võetaks riigikogu menetlusse. Koguti 1014 digiallkirja ja 43 allkirja pabervormil.

Pöördumise tekstis rõhutatakse, et allkirjastanud ei taotle sellega kodanikupalga kehtestamist, vaid idee põhjalikku uurimist koos võimaliku katsetamisega. Lisaks on toodud rida spetsiifilisi küsimusi, millele teostatavuse ja mõju uuring peaks vastuse andma. Uuringuvajadust põhjendatakse nii tehnoloogia arengu kui ka idee levikuga (näiteks pilootprojekt Soomes, mis algas 2017. aastal). Algatus on erakondadeväline (eestvedaja Jaanus Nurmoja), ehkki pöördumise koostamises osales ka roheliste erakonna liikmeid.

Juunis 2019 otsustas riigikogu juhatus võtta algatuse menetlusse. Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas pöördumist 17. septembri istungil ning otsustas konsensuslikult selle tagasi lükata[6].

Kuigi pöördumises taotletakse kodanikupalga teostatavuse ja mõju uuringut, mitte kehtestamist, põhjendas komisjoni esimees Tõnis Mölder komisjoni otsust väitega, et praegu "ei tundu sellise süsteemi rakendamine Eestis mõistlik, kuna puudub rahaline analüüs ja veendumus, et praegust sotsiaalsüsteemi saaks mõne efektiivsemaga asendada"[7]. Pöördumise algatajad ja eestkõnelejad juhtisid oma avalikus kirjas[8] tähelepanu nii sellele vastuolule (uuringualgatus lükati tagasi, sest uuringut pole tehtud) kui ka vastuolule Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse paragrahviga 15214[9] .

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Guido Viik. "Rahvastipendium kõigile – 1000 eurot kuus kätte". Eesti Ekspress, 08.06.2015.
  2. Tõnis Oja. "Igaühele tuhat eurot kätte? Keskpank on vastu". Postimees, 01.07.2016.
  3. Stanislas Jourdan. "Helicopter money and basic income: friends or foes?". BIEN, 25.03.2017.
  4. Ege Hirv. "Kodanikupalk ühiskondliku leppe sisuks". Delfi, 22.01.2003.
  5. Mihkel Kunnus. "Võtame kasutusele isikustatud kodanikuvaluuta". Äripäev, 02.03.2016.
  6. "Riigikogu sotsiaalkomisjoni 17.09.2019 istungi protokoll".
  7. "Sotsiaalkomisjon ei pea kodanikupalka lähiajal võimalikuks". Riigikogu sotsiaalkomisjoni pressiteade, 17. september 2019.
  8. Jaanus Nurmoja, Aleksander Laane, Marek Strandberg, Toomas Trapido, Kaarel Veskis, Martin Aidnik, Kaspar Kurve, Joonas Laks, Eero Pihlas. "Uuringualgatuse tagasilükkamise põhjendus on vastuolus nii algatuse sisu kui ka seadusega". Kodanikupalga Teataja, Riigkogu dokumendiregister, 1. oktoober 2019.
  9. "Riigikogu kodu- ja töökorra seadus". (§ 152 indeks 14. Pöördumise tagasilükkamine). Riigi Teataja.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]