Kasutaja:WikiAnnika/liivakast

Allikas: Vikipeedia

Komplementlause on kõrvallause, mis on pealause predikaadi seotud laiend[1]. Tavaliselt paikneb see pealause predikaadi järel[2]. Komplementlause on täielikult viiteseoses pealauses oleva korrelaadiga, mis on mõnikord lauses olemas, kuid enamjaolt juurdemõeldav.[1] Näiteks:

  • Ma kuulsin (seda), et sa käisid eile peol.

Korrelaatideks on enamasti näitavad asesõnad see, selline, säärane, niisugune, seesugune, harva ka näitavad määrsõnad nii ja sedasi [3].

Enamjaolt laiendavad komplementlaused:

  • mentaalseid protsesse ja seisundeid[3], näiteks: Ema teab, et poeg ei olnud eile koolis.
  • verbaalset suhtlust väljendavaid sõnu või nende ühendeid[3], näiteks: Ma küsisin, kas sa oled siin linnas varem käinud.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles jagunevad komplementlaused sarnaselt muudele seotud laienditele[3]:

  • argumentideks, väljendades situatsiooni osalisi ja täiendades semantilist predikaati[3], näiteks: Ma tean, et sulle meeldivad punased roosid.
  • predikatiivseteks komplementideks, väljendades omadust või seisundit ja täiendades grammatilist predikaati[3], näiteks: Minu järeldus on selline, et lapsed lihtsalt ei viitsinud tuba ära koristada.

Korrelaadi süntaktilise funktsiooni järgi jagunevad komplementlaused[4]:

  • subjektlauseteks[5], näiteks: (See) on tore, et sa oled minu parim sõber.
  • objektlauseteks[5], näiteks: Ulakad poisid ei tea (seda), kuidas käituda.
  • komplementadverbiaallauseteks[5], näiteks: Ma ei tea midagi (sellest), kas Juku tahab oma sünnipäeva pidada või ei.
  • predikatiivlauseteks[5], näiteks: Minu soov on selline, et sa lõpetaks kooli heade hinnetega.
  • predikatiivadverbiaallauseteks[5], näiteks: Asjalood kujunesid selliseks, et tuleb korraldada läbiotsimine.
  • atribuutlauseteks[4][5], näiteks: Mul jäi (selline) mulje, nagu ma ei meeldiks talle üldse.

Kommunikatiivsete lausetüüpide järgi jagunevad komplementlaused väit- ja küsilauseteks [5]. Sidendeid, mis seovad komplementlauset pealausega nimetatakse komplementiseerijateks [6][7].

Väitlause komplementlausena[muuda | muuda lähteteksti]

Väitlausete komplementiseerijad on:

  • lauset alustav sidesõna et[5], näiteks: Ma tean, et sul on tõsi taga.
  • võrdlevad sidesõnad nagu, justnagu, kui, justkui, otsekui[5], näiteks: Toomasele näis, nagu Mari poleks ära olnudki.
  • sidend kui et[5], näiteks: Selle situatsiooni kohta ei oska ma muud öelda, kui et mina seda ei usu.
  • tingimust ja aega väljendav sidesõna kui[5], näiteks: Siis on hästi, kui sulle nii sobib.
  • aega väljendav sidesõna kuni[5], näiteks: Lapsed vaidlesid kaua, kuni ema viimaks tuli.

Väitlause võib seostuda pealausega ka ilma komplementiseerijata[5], näiteks See on ju ilmselge, ta armastab sind.

Küsilause komplementlausena[muuda | muuda lähteteksti]

Küsilausete komplementiseerijad on:

Teised keeled[muuda | muuda lähteteksti]

Inglise keele komplementlause puhul on pealause verb ja komplementiseerija teineteisest sõltuvad. Kui pealause verb nõuab finiitvormiga komplementlauset, on komplementiseerija that. Kui pealause verb nõuab infiniitvormiga komplementlauset ja lause subjekt on nähtav, on komplementiseerija for. Kui lause subjekt ei ole nähtav, ei ole ka komplementiseerijat. [8]

  • finiitormiga: John believes that the airplane was invented by an Irishman[8].
  • infiniitvormi ja nähtava subjektiga: Mary planned for John to arrive in Dallas on New Year's Day[8].
  • infiniitvormi ja ilma nähtava subjektita: John promised his wife to stop smoking[8].

Finiitvormiga komplementlauset nõuavad näiteks kõnelemist ja teadmist väljendavad sõnad know, think, say, fear, hope, tell. Infiniitvormiga komplementlauset nõuavad näiteks mõjutamist väljendavad sõnad force, cause, request.[9]

Saksa keeles peab finiitvormiga komplementlause algama komplementiseerijaga, milleks on dass. Infiniitvormiga komplementlaused ei alga kunagi komplementiseerijaga. Selle asemel nõuavad need zu-infinitiivi.[10]

  • finiitvormiga: Er hat bedauert, dass er sie nicht gesehen hat[11].
  • zu-infiniitvormiga: Er hat bedauert, sie nicht gesehen zu haben[11].

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. ↑ 1,0 1,1 Erelt, Mati. Toim Mati Erelt ja Helle Metslang (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 668.
  2. ↑ 2,0 2,1 Erelt, Mati. Toim Mati Erelt ja Helle Metslang (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 671.
  3. ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Erelt, Mati. Toim Mati Erelt ja Helle Metslang (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 669.
  4. ↑ 4,0 4,1 Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare (1993). Eesti keele grammatika. II. Süntaks. Tallinn: Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Lk 282.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  5. ↑ 5,00 5,01 5,02 5,03 5,04 5,05 5,06 5,07 5,08 5,09 5,10 5,11 5,12 5,13 Erelt, Mati. Toim Mati Erelt ja Helle Metslang (2017). Eesti keele süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 670.
  6. ↑ Remmelg, Raili 2005. et-kõrvallaused tänapäeva eesti kirjakeeles. Magistritöö.
  7. ↑ Plado, Helen 2013. Kausaalsuhete adverbiaallaused eesti keeles. Doktoritöö.
  8. ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar. An introduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 220.
  9. ↑ Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar. An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 223.
  10. ↑ Ingo Reich & Augustin Speyer (eds.) (2016). Co- and subordination in German and other languages. Hamburg: Helmut Buske Verlag GmbH. Lk 78. {{raamatuviide}}: parameetris |autor= on üldnimi (juhend)
  11. ↑ 11,0 11,1 Wöllstein, Angelika (2004). The syntax and semantics of the left periphery. Berlin: De Gruyter. Lk 511.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kasutaja:WikiAnnika/liivakast&oldid=5533746"