Väitlause

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Väitlause ehk jutustav lause on sisult ja vormilt markeerimata lausetüüp. Väitlause põhiülesanne suhtluses on edastada väidet.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti keeles on väitlaused näiteks

  • Mina olen õpetaja
  • Küsisin järele, millal loeng lõpeb
  • Kristinile meeldib laulda
  • Kui sa tuba ära ei korista, siis sa õue ei saa

Väitlause kujulise lausega saab intonatsiooni (kõnemeloodia) ja/või leksikaalsete (sõnavaraliste) vahendite abil väljendada ka teisi suhtluseesmärke: küsimust, hüüdu, soovi või käsku.

  • Kõik on korras? - tegu on küsimusega, suhtluseesmärk on taotluslik.
  • Vihma sajab! - tegu on hüüuga, see kajastab emotsionaalset suhtumist.
  • Kõik läheb hästi. - tegu on sooviga, see kajastab emotsionaalset suhtumist.
  • Sa jätad kohe järele! - tegu on käsuga, suhtluseesmärk on taotluslik.

Üksikjuhtudel võidakse väidet omakorda väljendada teiste lausetüüpide abil. Retoorilisest küsilausest (ilukõnelisest küsilausest) järeldub väide, mis on jaatuse-eituse poolest vastupidine küsilauses öeldule.

  • Kas loodrist inimest teha on naljaasi? - Vastus: ei ole.

Jussiivse käsklausega võidakse väljendada kohustuslikkuse, võimalikkuse vms varjundiga väidet.

  • Sadagu või pussnuge, aga ma pean saama selle eksami tehtud.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Erelt, M, R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut. Tallinn.