Tegusõna käändelised vormid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Tegusõna käändelised vormid on tegusõna vormid, mis väljendavad üldist tegevust, kuid mis ei väljenda kõneviisi, isikut ega arvu.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Tegusõna käändelised vormid on

Tegevusnimi[muuda | muuda lähteteksti]

on tegusõna käändeline vorm, mis ei väljenda lauses iseseisvalt mingit verbikategoriaalset tähendust. Tegevusnimed on:

-ma: õppima; Mari tahab ujuma minna.
-mas: õppimas; Käisin kinos filmi "Videvik" esimest osa vaatamas.
-mast: õppimast; Kalle tuli metsast jooksmast.
-maks: õppimaks; Rõhutamaks oma lahkumist, tõusis vanaisa lauast.
-mata: õppimata; Mul on täna poes veel käimata.
  • da-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada seesütleva käände vormi
-da: õppida; Liis tahab sünnipäevaks palju kingitusi saada.
-des: õppides; Põledes muutuvad puud tuhaks.
  • vat-tegevusnimi, mille tüve järgi saab moodustada osastava käände vormi
-vat: õppivat; Mati soovivat õpinguid välismaal jätkata.

Tegevusnimed lauseliikmetena[muuda | muuda lähteteksti]

  • ma-tegevusnimi võib olla lauses
kohamäärus: Plaanisime jooksma minna.
sõltuvusmäärus: Õpetaja pani meid lahku istuma.
liitöeldise osa: Laps hakkas käima.
iseseisev öeldis: Ruttu õppima!
  • mas-vorm võib olla lauses
kohamäärus: Käisime metsas uitamas.
sõltuvusmäärus: Kohtasin ema kohvikus istumas.
  • mast-vorm võib olla lauses
kohamäärus: Olen tüdinenud elamast.
sõltuvusmäärus: Laulja Christina Aguilera keeldub nälgimast.
  • maks-vorm on lauses
otstarbemäärus: Leidmaks enda koht elus, läks Kairi palverännakule.
  • mata-vorm on lauses
viisimäärus: Läksin hommikul söömata kooli.
  • da-tegevusnimi võib olla lauses
alus: Mulle meeldib süüa.
sihitis: Proovi oma pead sellega mitte vaevata.
määrus: Ema kasukas kõlbab ainult väga külmal talvel kanda.
öeldistäide: Minu eesmärk on karjääri teha.
täiend: Kallel oli soov püsti tõusta.
liitöeldise osa: Ma ei taha Sinu saladust teada saada.
  • des-vorm on lauses
määrus: Hõisates ja juubeldades jooksid võitjad lavale.
  • vat-tegevusnimi võib olla lauses:
sõltuvusmäärus: Ma justkui tundsin sind tulevat.
sihitis: Kas külmkapis leidub midagi söödavat?

Kesksõna[muuda | muuda lähteteksti]

on tegusõna käändeline vorm, mis tähistab objekti tegevust tema omaduste või seisundina:

  • oleviku kesksõna väljendab tegevust, mis suhtelises olevikus iseloomustab tegijat või tegevusobjekti
-v: õppiv; Kaua magav laps on vanematele õnnistuseks.
-tav: õpitav; Karli ütlus on äärmiselt usutav.
  • mineviku kesksõna väljendab omadust või seisundit, mis on tekkinud või tekitatud suhtelises minevikus
-nud: õppinud; Raskelt uinunud last oli võimatu äratada.
-tud: õpitud; Sain kiita korralikult sooritatud harjutuse eest.

Kesksõnad lauseliikmetena[muuda | muuda lähteteksti]

  • oleviku kesksõna võib olla lauses
täiend: Bussijaamast leiti nälgiv laps.
öeldistäide: Antud psühholoogilised teos on minu jaoks raskelt loetav.
seisundimäärus: Õpilane astus klassi külmast värisevana.
  • mineviku kesksõna võib olla lauses
öeldis: Kirjanik Jaan Kross on mitmeid raamatuid kirjutanud.
täiend: Käidud rada vajus unustusse.
öeldistäide: See tee on kahjuks suletud.
seisundimäärus: Väsinuna läks noor sportlane autasule järgi.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Tegevusnimi
Kesksõna
Lauselühend

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

1. ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1993. Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut
2. ↑ Eduard Vääri 1973. Eesti keele õpik keskkoolile. Tallinn: Valgus
3. ↑ Mati Hint 1983. Eesti keele õpik IX klassile. Tallinn: Valgus