Relatiivlause
Relatiivlause (ingl relative clause) on kõrvallause, mis algab relatiivpronoomeni või -adverbiga ning mis laiendab pealause nimisõnafraasi[1].
a. Olen loomult selline inimene, kes tahab kogu aeg midagi uut ehitada. Majas asub 5 äripinda ja 28 korterit, mis kõik on ehitatud ja planeeritud kvaliteetselt.[1]
b. Kõikjalt, kus kaste maas oli, tõusis paks udu. Nüüd, mil sõiduraha on otsas, võib kindlalt väita, et keegi on sõitnud kellegi kulul.[1]
c. Poiss käitus üldse veidralt, mis emale põrmugi ei meeldinud[1].
Relatiivlause võib esineda nii kõrvallausena (Mees, kes ehitas meie maja, on juba surnud) kui ka lauselühendina (Meie maja ehitanud mees on juba surnud)[1]. Relatiivlause koosneb nimisõnafraasi põhjast (selline inimene), laiendavast lauseosast (tahab kogu aeg midagi uut ehitada) ja relativeerijast (kes), mis seob laiendava lause tema põhjaga[2]. Relatiivlausel ei pruugi alati põhja olla. Põhjata relatiivlause võib olla pealause alus (Kes tahab elada, peab tööd tegema), sihitis (Teen, mida tahan), määrus (Tal pole, kus olla), öeldistäide (Olgu, kes ta on). Sellisel juhul on enamasti tegu püsiühenditega.[3]
Relatiivlause sidend ehk relativeerija seob relatiivlause pealausega ja selle vormist sõltub, millise lauseliikme funktsioon on tema põhjal relatiivlauses. Relatiivlause sidend on a) asenimisõna kes, mis, kumb mingis käändes või kaassõnaga, aseomadussõnad milline, missugune, mäherdune ja c) asemäärsõnad kuhu, kus, kust ja mil(lal).[1] Asesõnaline sidend võib relatiivlauses olla nii alus, sihitis, öeldistäide, seotud määrus, vaba määrus kui ka täiend[4].
Nimisõnafraasi põhja funktsioonid on olla põhilause alus ning põhja laiendava lause sihitis[2]. Relatiivlaused jagunevad nimisõna laiendavateks relatiivlauseteks ehk täiendlauseteks ja adverbi laiendavateks relatiivlauseteks ehk määruslikeks relatiivlauseteks[1].
Restriktiivsed ja mitterestriktiivsed relatiivlaused[muuda | muuda lähteteksti]
Relatiivlaused jagunevad restriktiivseteks ehk piiritlevateks ja mitterestriktiivseteks ehk täpsustavateks/lisavateks. Restriktiivses relatiivlauses määrab põhi, millisesse klassi referent kuuluma peab ja täiendlause piirab või kitsendab referendi identiteedi kindla klassiliikmeni.[5][6]
Naine ootab meest, keda ta eile nägi.
Mitterestriktiivses relatiivlauses saab nimisõnafraasi põhja referendi identifitseerida iseseisvalt ja modifitseerija lihtsalt esitleb lisainformatsiooni referendi kohta[5].
Naine ootab Jüri Tamme, keda ta eile nägi.
Näiteid kirjeldades saab öelda, et restriktiivse lause näites on nimisõnafraasi põhi üldnimi, mis märgib üldist meeste klassi ning laiendav osalause näitab, millisest mehest täpsemalt räägitakse. Mitterestriktiivse lause näites on aga nimisõnafraasi põhi pärisnimi, mis viitab sellele, et kõneleja eeldab, et kuulaja teab, kes Jüri Tamm on. Laiendav osalause toob sellisesse lausesse ainult lisainfot selle inimese kohta. Seega sisaldab restriktiivse relatiivlause laiendav osalause vana või eeldatud informatsiooni, samas kui referendi identiteet on uus info. Mitterestriktiivses relatiivlauses on referendi identiteet vana informatsioon, samas kui laiendav osalause sisaldab uut infot.[5]
Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Restriktiivset relatiivlauset peetakse tüüpiliseks kõrvallauseks, mitterestriktiivne relatiivlause on aga pealausega nõrgemalt seotud ning see sarnaneb rindlausega. Restriktiivses lauses on sageli nimisõnaga seonduv korrelaat, mis aitab relatiivlauset piiritleda. Korrelaadiks on kas näitavad asesõnad see, too, sama, sarnane, seesama, toosama, samasugune, niisugune, seesugune, selline, säärane, säherdune, seesinane, umbmäärased asesõnad igaüks, igamees, kõik, mõlemad, kumbki, ainus, keegi, miski, ükski, muu, mitu, mitmes, mõningad, paljud, üks, teine, kohamäärsõnad siin, seal, siia, sinna, siit, sealt, siiani, sinnani, siitkaudu, sealtkaudu või korrelaadiga samasugust funktsiooni täitvad järgarvud ja omadussõnade ülivõrdevormid.[6]
Mitterestriktiivses lauses korrelaati pole, sest põhi on määratud. Mitterestriktiivsed relatiivlaused võivad laiendada a) pärisnime, b) isikulist asesõna või c) geneerilist nimisõnafraasi.[7]
a. Liisi, keda ta armastab, ei hooli temast üldse[7].
b. Sina, keda ma armastan, ei hooli minust üldse[7].
c. Eestlased, kes on harjunud musta leivaga, on üllatunud, kui teised sellest ei hooli[7].
Mitterestriktiivse relatiivlausega saab ka lauset laiendada, kuid restriktiivsega mitte[7]. Mitterestriktiivse lause sõnajärg sarnaneb iseseisva lause sõnajärjega (tüdruk, kes kardab hiiri), samas kui restriktiivse relatiivlause sõnajärg on pigem verbilõpuline (tüdruk, kes hiiri kardab)[8].
Kui sidend käib kogu pealause sisu kohta, siis on tegu mitterestriktiivse relatiivlausega (Ta hakkas nutma, mis oli temast üsna ootamatu). Selliseks sidendiks võib olla relatiivpronoomen mis mingis käändes või koos kaassõnaga, samuti nende liitsõnalised ühendid misjuures, misläbi, mispeale, misüle, mispuhul, mistõttu, mispärast, ja demonstratiivpronoomen missugune, milline või mäherdune täiendina abstraktse käändsõna juures, mis nimetab pealausega väljendatut.[9]
Inglise keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Paljudes keeltes ei mõjuta restriktiivsus või mitterestriktiivsus lause grammatilist struktuuri või mõjutab seda vähe. Inglise keeles on erinevus intonatsiooniline ning mitterestriktiivne lause algab pausiga. Mitterestriktiivsele relatiivlausele eelneb tavaliselt koma (d), kuid restriktiivsele relatiivlausele mitte. Restriktiivne relatiivlause võib alata sõnaga that (b), wh-algusega küsisõnaga (a) või ilma milletagi (c). Mitterestriktiivne relatiivlause peab algama wh-algusega küsisõnaga (d), samas kui that (e) ja relativeerija puudumine (f) muudavad konstruktsiooni ebagrammatiliseks.[10]
a. That fabulous man whom I love is moving to Finland.
b. That fabulous man that I love is moving to Finland.
c. That fabulous man I love is moving to Finland.
d. Martin Smith, whom I dearly love, is moving to Finland.
e. *Martin Smith, that I dearly love, is moving to Finland. (ebagrammatiline)
f. *Martin Smith, I dearly love, is moving to Finland. (ebagrammatiline)
Relatiivlause asukoht lauses[muuda | muuda lähteteksti]
579 maailma keeles paikneb relatiivlause pärast nimisõna, 141 keeles eelneb relatiivlause nimisõnale, 24 keeles on nimisõna relatiivlause sees. Euroopa keeltele on omane nimisõnale järgnev relatiivlause.[11]
Eesti keeles[muuda | muuda lähteteksti]
Mitterestriktiivne relatiivlause asub enamasti kohe pärast nimisõnalist põhja (a), restriktiivne relatiivlause ei pruugi kohe pärast põhja asuda (b) ning võib isegi enne põhja paikneda (c)[12].
a. Mart, keda me usaldasime, vedas meid alt[12].
b. Seda kala ma küll ostma ei hakka, mis kaks päeva seisnud on[12].
c. Kellele ta pikemalt silma jäi vahtima, see vaatas maha[12].
Relativeerimise strateegiad[muuda | muuda lähteteksti]
Eri keeltes lisatakse relatiivlause nimisõnafraasi põhjale eri moel. Kokku on olemas neli relativeerimise strateegiat.[13]
Tühimiku strateegia (ingl gap strategy): Relatiivlauses pole relatiivpronoomenit ega -adverbi, mis viitaks põhjale. Nt inglise keeles I love the man I saw.[14]
Relatiivpronoomeni strateegia (ingl relative pronoun strategy): Relatiivlause sisaldab relatiivpronoomenit, mis viitab põhjale.[14] Nt eesti keeles Ma armastan meest, keda ma nägin.
Asesõna säilitamise strateegia (ingl pronoun retention strategy): Relativeeritud osa näidatakse eksplitsiitselt resumptiivse isikulise asesõna abil. Selline strateegia on kasutusel näiteks babungo keeles.[14]
Mitte-vähendamise strateegia (ingl non-reduction strategy): Relatiivlause sisaldab põhja või selle muutvormi kogu nimisõnafraasi ulatuses ning moodustab iseseisva lause. Selline strateegia on kasutusel näiteks pirahã keeles.[14]
125 keelele on omane tühimiku strateegia, 24 keelele mitte-vähendamise strateegia, 12 keelele relatiivpronoomeni strateegia ning 5 keelele asesõna säilitamise strateegia[14].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Mati Erelt. (2017). "Relatiivlause". Mari Erelt ja Helle Metslang (toim). Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 738.
- ↑ 2,0 2,1 Paul R. Kroeger (2005). Analyzing Grammar. An inroduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 230.
- ↑ Mati Erelt. (2017). "Relatiivlause". Mati Erelt ja Helle Metslang (toim). Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 748.
- ↑ Mati Erelt. (2017). "Relatiivlause". Mati Erelt ja Helle Metslang (toim). Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 739.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Paul R. Kroeger (2005). Analyzing Grammar. An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 231.
- ↑ 6,0 6,1 Mati Erelt. (2017). "Relatiivlause". Mati Erelt ja Helle Metslang (toim). Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 740.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Mati Erelt. (2017). "Relatiivlause". Mati Erelt ja Helle Metslang (toim). Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 741.
- ↑ Mati Erelt. (2017). "Relatiivlause". Mati Erelt ja Helle Metslang (toim). Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 742.
- ↑ Mati Erelt. (2017). "Relatiivlause". Mati Erelt ja Helle Metslang (toim). Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 748-749.
- ↑ Paul R. Kroeger (2005). Analyzing Grammar. An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press. Lk 231-232.
- ↑ Matthew S. Dryer. (2013). "Order of Relative Clause and Noun". Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (toim). The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.
- ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Mati Erelt ja Helle Metslang, toim (2017). "Relatiivlause". Eesti Keele Süntaks. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 747.
- ↑ Andrey Nefedov (2015). Clause linkage in Ket (PDF). Utrecht: LOT. Lk 217.
- ↑ 14,0 14,1 14,2 14,3 14,4 Bernard Comrie, Tania Kuteva. (2013). "Relativization Strategies". Matthew S. Dryer, Martin Haspelmath (toim). The World Atlas of Language Structures Online. Leipzig: Max Planck Institute for Evolutionary Anthropology.