Sidend

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Sidend on lause ühe- või mitmesõnaline element, mis vormistab moodustajate grammatilise seose. Moodustajate seostamist sidendi abil nimetatakse sidenduseks.

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Tüüpiline sidend[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tüüpiline sidend:
    • on sidesõna (ja, ehk, nagu, et, sest jne)
    • ei kuulu kummagi moodustaja lauseliikmestruktuuri,
    • näitab seost, mitte ei tähista referente,
    • seostab moodustajaid ilma nende grammatilist vormi mõjustamata,
    • paigutub moodustajapiirile (rindliikmete vahele või alistuva moodustaja algusse).
    • Nt Mari ja Jüri jalutasid pargis. Liina on rõõmus, sest tal on palju häid sõpru.

Vähem tüüpiline sidend[muuda | muuda lähteteksti]

  • Vähem tüüpiline sidend on:
    • partikkel (kas, küll, ei). Nt Ütle, kas ma näen tõesti õigesti;
    • alistussidesõna (nii et, siis kui, nii nagu). Nt Siis kui oma rumalust taipate, mõistetakse teid õigeks;
    • siduv ase- või määrsõna (kes, mis, milline, kus, mistõttu). Nt Räägi, kes sulle haiget tegi;
    • erinevalt sidesõnadest täidavad viimased, lisaks moodustajate omavahel sidumisele, ka alistuva lause liikme funktsiooni.

Sidendi liigid[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnastussidend[muuda | muuda lähteteksti]

Rinnastussidend (ja, ning, ehk jne) vormistab nii lausete kui ka nominaalfraaside seost. Nt Aias kasvavad roosid ja tulbid.

  • Rinnastussidenditena toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
    • sidesõnad (aga, ega, ehk, ent, ja, kuid, ning, vaid, või). Nt Ma olen seda raamatut mitte paar, vaid kuus korda lugenud;
    • partiklid küll ja ei. Nt Ta uuris küll rahvausundeid, küll uusi usuliikumisi, küll paganaid, küll kristlaseid.

Alistussidend[muuda | muuda lähteteksti]

Alistussidend vormistab peamiselt pea- ja kõrvallausete seost.

  • Alistussidenditena toimivad järgmised sõnad ja väljendid:
    • alistavad sidesõnad (et, kui, nagu, justkui, otsekui, kuigi, sest, kuna, ehkki, kuni). Nt Alles hiljem mõistsin, et see oli valesti tehtud;
    • korrelaatsidendid (koosnevad sidesõnast ja asendussõnast või -fraasist). Nt Ta uuris seda raamatut nii, nagu uusi raamatuid ikka uuritakse;
    • küsipartiklid (kas, ega). Nt Tuleb sööklast uurida, ega ülejääke ei saaks;
    • küsivad-siduvad asendussõnad (kes, mis, milline, kumb). Nt Toimib see, mis on targalt ette valmistatud;
    • proadverbid (kus, millal, miks, milleks, mistarvis, mismoodi, kuidas). Nt Ta teadis, miks tal niimoodi läks;
    • küsiühendid (mis värvi, kui pikk, kui kaua, mis põhjusel, mis kell jne). Nt Räägi, kui kaua sa täna koju tulid.

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare. Eesti keele grammatika II. Süntaks. 1993.