Annetamine
Annetamine (sanskriti ja paali keeles dāna; tiibeti keeles sbyin pa; hiina keeles 布施 bushi; jaapani keeles fuse), ka heldus,[1] almus või almuste andmine, (inglise keeles alms või almsgiving, vana-inglise keeles ælmesse, ælmes, hilisladina keeles eleemosyna, kreeka keeles eleēmosynē ("kaastunne, haletsus, annetus"), ka kinkimine või kingituse tegemine on millegi loovutamine või võimaldamine ilma vastutasuta või ilma tasu peale mõtlemata. Seda peetakse heakskiidetavaks ja vooruslikuks teguviisiks enamikus maailma religioonides ja piirkondades, sealhulgas hinduismis, judaismis, budismis, kristluses, islamis jm.
Annetamine ei pea alati olema materiaalne. Panustatakse ka vabatahtliku tööga, loovutatakse oma aega, annetatakse privileege või eesõigusi, pakutakse võimalusi ja väljavaateid, jagatakse oskusi ja teadmisi, aidatakse ja juhendatakse, osutatakse tähelepanu ja hoolitsust, võimaldatakse kaitset jne. Annetamine ei pruugi olla 'heategevus' tänapäeva läänemaailmas kasutusel olevas mõttes.[2] Annetamine on eelkõige austuse- ja tähelepanuavaldus. Seejuures on oluline jälgida, kas annetuse saaja tõepoolest ka vajab seda annetust, et mitte olla pealetükkiv ega teha valeotsuseid.[3] Samas peetakse õigeks annetada, ilma et seda oleks küsitud. Annetada võib ka anonüümselt, tundmatuks jäädes.[4][5]
Annetamise tähtsust inimkonna ajaloos on raske üle hinnata. Peaaegu eranditult on kõik pühakojad, kloostrid, templid, katedraalid ja kirikud rajatud ja kasutuses vabatahtlike annetuste toel. Aga mitte ainult sakraalsed objektid. Väga suur hulk organisatsioone, teadusasutusi, ülikoole, ettevõtteid jmt on loodud ja püsivad üksnes annetuste toel, muuhulgas ka Wikimedia Foundation,[6] mis haldab eestikeelset Vikipeediat.
Annetamine on oluline eelkõige annetaja jaoks.[7] Annetaja peaks olema tänulik.[8]
Budism[muuda | muuda lähteteksti]
Budistlikes maades on annetamisel eriline tähtsus, kuna mungad ehk bhikkhud (algses tähenduses 'kerjused') elavadki üksnes annetustest. Igal hommikul, päikesetõusu ajal, lähevad pühitsetud mungad almuste kogumise ringile (pindacara) ning võimaldavad ilmalikel järgijatel annetada toitu (piṇḍapāta). Tais, Myanmaris, Sri Lankal ja teistes theravaada maades võib näha, kuidas kohalikud inimesed hommikuti ootavad munkade saabumist, olles valmis pannud parimad toidud, mis neil on pakkuda. Mahajaana maades on see traditsioon enamasti kadunud.
Annetusi tehakse alati ka siis, kui külastatakse templit, kloostrit või mõnd muud pühakohta. Kuna theravaada mungad üldreeglina raha ei puuduta, siis on kõigi pühakohtade juures alati võimalik osta munkadele annetamiseks sobivaid komplekte tarbeesemetega (seebid, hambaharjad, taskulambid, mungarüüd jmt) ning lilli (tüüpiliselt lootose õienuppe).
Annetamisel peetakse kinni teatud reeglitest. Annetaja peaks laskuma madalamale sellest, kellele ta annetab, võimaluse korral põlvitades. Annetus antakse üle mõlema käega. Naine teeb mungale annetuse ilma munka puudutamata. Pärast annetuse tegemist tänatakse vastuvõtjat kummarduse ja käte kokkupanemisega.
Sümboolseid ohvriande (lilli, viirukiküünlaid, jooke, kausikesi toiduga) paigutatakse sageli hoonete ja rajatiste juures olevatele altaritele. Sarnaseid annetusi tehakse ka monumentidele, ausammastele, auväärsete isikute piltidele, suurtele puudele jne.
Kõikides kloostrites, retriidikeskustes jmt on alati vabatahtlikke abilisi, ilmikjärgijad, kes panustavad oma töö ja tegevusega.
Paljudes kohtades, kauplustes, kaubamajades jm võib näha korjanduskarpe annetuste jaoks.
 | See artikkel vajab täiendamist, et anda teemast piisavat ülevaadet. |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Ida mõtteloo leksikon. [1]
- ↑ "Jews do not practice charity, and the concept is virtually nonexistent in Jewish tradition. Instead of charity, the Jew gives tzedakah, which means 'righteousness' and 'justice.' When the Jew contributes his money, time and resources to the needy, he is not being benevolent, generous or 'charitable.' He is doing what is right and just." Tzedakah vs The Myth of Charity
- ↑ Krishnan & Manoj (2008). Rao; et al. (toim-d). Giving as a theme in the Indian psychology of values, in Handbook of Indian Psychology. Cambridge University Press. Lk 361-382. ISBN 978-8175966024.
{{raamatuviide}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas:|toimetaja=(juhend) - ↑ Mt 6:1-4
- ↑ "Maimonides' Eight Levels of Charity - Mishneh Torah, Laws of Charity, 10:7–14".
- ↑ "Wikimedia Foundation".
- ↑ Lk 11:41
- ↑ Tõnn Sarv (2019). Don't take anything personally. Lk 42. ISBN 9781794664081. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. juuli 2019. Vaadatud 2. juulil 2019.