Suure-Kambja mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Suure-Kambja mõisa peahoone varemed (2014)

Suure-Kambja mõis (saksa keeles Groß-Kamby) oli rüütlimõis Tartumaal Kambja kihelkonnas, tänapäevase haldusjaotuse järgi Tartu maakonnas Kambja vallas.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

1790. aastal vahetas Johanna Maria von Brümmer (snd Stackelberg) Suure-Kambja ja Maidla Gotthard Johann von Knorringuga Vaiatu mõisa vastu. 1838. aastal päris Gotthard Johann von Knorringu testamendi järgi mõisa tema vennapoeg Woldemar Pontus von Knorring. 1857. aastal ostis Woldemar Pontus von Knorring, Virginie Thunilt (snd von Witte) Vastse-Kuustele kuulunud karjamõisad Vana- ja Uue-Voore ja 295,72 taalri väärtuses talumaad ning need maad liideti Suure-Kambja mõisaga. 1858. aastal ostis Woldemar Pontus von Knorring, Wilhelm von der Borgilt ja Carl Friedrich von der Borgi pärijatelt Tõdu mõisale kuulunud Imofer'i küla 147,01 taalri väärtuses ja liitis selle Suue-Kambja mõisaga.

Woldemar Pontus von Knorringu surma järel pärisid 1864. aastal Suure-Kambja ja Maidla mõisad, tema lapsed Konstantin von Knorring, krahvinna Louise Tiesenhausen (snd von Knorring) ja Karl von Knorring. 1864. aastal pärandavara jagamise lepinguga, pärijate omavahelisel kokkuleppel läksid Suure-Kambja ja Maidla mõis erukaardiväekapten ja kreisisaadik Konstantin Karl Heinrich von Knorringule. 1903. aastal olid Konstantin Karl Heinrichi vara pärijad on võrdsetes osades tema pojad Pontus Karl Konstantin von Knorring ja õukonna tseremooniameister Konstantin Egolf Gustav von Knorring. 1903. aasta pärandavara jagamise lepinguga omandas pärandmõisad Pontus Karl Konstantin von Knorring, kellelt 1903. aastal ostis mõisa Edgar Löwis of Menar hinnaga 241 000 rubla[1].

Pildid[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 80-81.
  • Stryk, Leonhard von. Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Erster Teil. Der estnische District. Dorpat: Druck von C. Mattiesen, 1877. Lk 17-19 [1].
  • Tartumaa: maadeteadusline, majandusline ja ajalooline kirjeldus. Peatoim. J. Rumma, toim. J. G. Granö, J. V. Veski. − Eesti I. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1925. Lk 168 [2].

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]