Kriimani mõis

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Kriimani mõisa peahoone esikülg 2017. aastal
Kriimani mõisa peahoone tagakülg 2017. aastal

Kriimani mõis (saksa keeles Brinkenhof) oli rüütlimõis Võnnu kihelkonnas Tartumaal. Tänapäeval jääb mõisasüda Kastre valda.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kohta on esmakordselt mainitud 1582. aastal kui Dietrich Brinckeni mõisat (Dwor Dytrycha Brynka, 1584 Brynkow, 1588 Brink Moyze, 1591 Folwark Brynk Moyza). Mõisa saksakeelne nimi Brinkenhof ongi tuletatud selle perekonna järgi. 1640. aastal müüs Martin Brinken mõisa Dietrich Riegemannile.[1] Riegemannide valduses oli mõis Rootsi ajal ning nende nimest tuleneb mõisa eestikeelne nimi (teadaolevalt esmakordselt eesti keeles mainitud aastal 1715 Rimanni mõisana). Pärast Põhjasõda on mõisa omanikeks olnud Kawerid (Gavel), Boettigerid, Rosenid, Blankenhagenid ja Strykid.[2] 1882. aastal ostis Strykidelt Kriimani mõisa Ahja mõisnik Alexander von Brasch, kelle pärijatelt omandas selle 1909. aastal parun Hans von Tiesenhausen. Hans von Tiesenhausen müüs mõisa 1916. aastal Tallinna kodanik Selma Eldringile, kellelt see võõrandati Eesti Vabariigi maareformi käigus. Vabadussõja järel tükeldati Kriimani mõisa maad asundustaludeks ning jagati paljude tol ajal mõisas töötanud tööliste ja moonakate vahel. Nii pandi alus Kriimani järve ja mõisat ümbritsevale külale (Variku, Hallika, Oru, Kalda, Savikoja jne asundustalud). Kriimani mõisasüda aga anti Vabadussõjas Eesti riigile osutatud teenete eest 1921. aastal sanitaar-kindralmajor Aleksander Paldrokile. 1935. aastal ostis mõisa Tartu suurärimees Karl Jänes.

Mõisaansambel[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisasüda asub Kriimani järve kaldal. Ühekorruseline puidust peahoone oli kasutusel valla sotsiaalmajana, viimased aastad on seisnud tühjalt. Enamik kõrvalhooneid on hävinud või tundmatuseni ümber ehitatud.[2] Mõisas tegutseb Kastre vallavalitsuse nõusolekul Kriimani Küla Selts, kes on mõisa juurde paigaldanud ka mõisa ajalugu kirjeldava infotahvli.

Kriimani mõisa juurde kuulusid Kulkna ja Roiu karjamõis.[1]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kriimani mõis - 1363. Fondiloend (vaadatud 5. augustil 2013)
  2. 2,0 2,1 Mõisast mõis.ee portaalis (vaadatud 5. augustil 2013)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • EAA, f. 1363. Kriimani mõis.
  • Maiste, Juhan. Nutt, Nele. Tartumaa mõisad. Näituse "Kaotatud paradiis" kataloog. − Eesti Põllumajandusülikool. Maastikuarhitektuuri eriala toimetised II. Balti villa rustica II. Tartu: 2005. Lk 41.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]