Kunstnikupalk

Allikas: Vikipeedia
Kaido Ole
Flo Kasearu
Kris Lemsalu
Kunstnikupalka on teiste seas saanud Kaido Ole, Flo Kasearu ja Kris Lemsalu.

Kunstnikupalk on Eestis professionaalsetele kunstnikele makstav palk, mille eesmärk on võimaldada neile loomingulisele tegevusele pühendumist, ja panustada seeläbi Eesti kultuuri arengusse. Palgaga kaasnevad ka sotsiaalsed garantiid, pakkudes kunstnikule suuremat stabiilsust.[1] Raha palga maksmiseks eraldab Kultuuriministeerium toetusena loomeliidule.[2]

Esimene tähtaeg kunstnikupalgale kandideerimiseks oli 2015. aasta 30. november ja esimesed toetused eraldati valdkonna loomeliidule 2016. aastal. Kui esialgu oli palga suuruseks määratud üle-eelmise aasta keskmine brutopalk koos maksudega, siis alates 2019. aastast on palga suuruseks 1,1-kordne kultuuritöötaja miinimumpalk. Palka makstakse kunstnikule kolme aasta vältel.[1][2]

Kandideerimine[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstnikupalga saajaks kandideerija peab olema erialaselt aktiivne ja tippvormis olev kunstnik, kuraator, kunstiteadlane või kunstikriitik, kes on kas Eesti kodanik või kellel on siinne elamis- ja tööluba. Kandidaat ei pea kuuluma loomeliitu. Taotluste hindamisel arvestatakse eeskätt kandidaadi kolme järgneva aasta loometöö plaaniga, kuid hinnatakse ka haridust, kogemust, varasemat loomingulist tegevust jne. Palga saamisega kaasneb ka kohustus anda loomeliidule igal aastal vabas vormis ülevaade oma erialasest tegevusest.[1]

Kunstnikupalga määramise osas teevad valiku kesksete näitusorganisatsioonide (Kumu, Tartu Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone, Tartu Kunstimaja, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum), Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse ja Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse esindajad.[2]

Kunstnikupalga saajad[muuda | muuda lähteteksti]

2016–2018[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtajaks 30.11.2015 laekus liidule 73 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]

2017–2019[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtajaks 30.11.2016 laekus liidule 41 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele (Kultuuriministeeriumi poolt eraldatud kolmele kunstnikupalgale lisas liit omavahenditest neljanda kunstnikupalga):[1]

2018–2020[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtajaks 30.11.2017 laekus liidule 37 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]

2019‒2021[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtajaks 05.11.2018 laekus liidule 48 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]

2020‒2022[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtajaks 04.11.2019 laekus liidule 53 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]

2021‒2023[muuda | muuda lähteteksti]

Tähtajaks 16.11.2020 laekus liidule 50 taotlust ja Eesti Kunstnike Liidu määratud komisjon otsustas määrata kunstnikupalga järgmistele kunstnikele:[1]

2022‒2024[muuda | muuda lähteteksti]

Taotlusi laekus 50 ning kunstnikupalga saajateks määrati:[3]

2023‒2025[muuda | muuda lähteteksti]

Taotlusi laekus 72 ning kunstnikupalga saajateks määrati:[4]

2024‒2026[muuda | muuda lähteteksti]

Taotlusi laekus 66 ning kunstnikupalga saajateks määrati:[5]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]