Vadim Fomitšev

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Vadim Fomitšev (sündinud 13. septembril 1953 Tallinnas) on teatrikunstnik.

Vadimist sai 1986. aastal Eesti Teatriliidu liige. Aastal 1993 sai Vadim Fomitševist Lavastuskunstnike Liidu liige. Mõlemas liidus oli Vadim liikmena kuni 2015. aastani.[1]

1991. aastal võitis ta Eesti Teatriliidu kunstnikuauhinna.[2]

Vadim Fomitšev on kujundanud filmi „Surmatants”, mille tootjafilmad olid Freyja Film ja Sojuztelefilm. Mängufilmi esilinastus oli 7. novembril 1991.[3] Lisaks on Vadim kujundanud Võrumaale vanasse kolhoosilauta ehitatud ettevõtja Aivo Värtoni liikluslinnaku. Unikaalne liikluslinn Uue-Antslas Uhtjärve vahetus läheduses avas oma uksed 20. mail 2010.[4] Vadim Fomitšev kujundas ka soome-ugri teatrifestivali Bomban Juhlaviikot ning rahvusvahelist laste- ja noortelavastuste teatrifestivali Banaanikala.[5]

Karjäär[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on olnud 1986. aastast Eesti Draamateatri kunstnik. Aastal 1989 sai temast Draamateatri peakunstnik. Sellel ametil töötas ta kuni 1994. aastani. Hiljem on ta töötanud vabakutselisena.[6]

Ühes intervjuus on Vadim kirjeldanud oma ametit järgmiselt: "Teatrikunst on minu meelest tegelikult ruumikunst puhtal kujul. See meenutab kaunis hullumeelset tegevust, kui mõni inimene hakkab öösel klaverit nihutama või mööblit toas ümber tõstma. Meie amet on tegelikult selline, et me kujundame pidevalt ühte tuba. Sätime seda ümber, otsides selleks kõikvõimalikke lahendusi, sest iga tükk vajab endale psüühilist ruumi, mitte lihtsalt dekoreeritud. Kunstnik peab suutma olla kontekstis tükiga, tüki enese ruumiga ja tüki enese vajadustega."[7]

Vadim Fomitšev aitas kaasa Eesti Teatriliidu raamatu kirjutamisel, mille valmimist viisid läbi Mari-Liis Küla, Liina Pihlak, Aime Unt ja Liina Unt. Raamatu pealkiri on "Kunstnikuraamat", mille aluseks on 56 küsimust, millele otsisid vastused 27 lavakunstnikku, kelle hulgas oli ka Vadim ise.[8]

Aastal 2004 näitles Vadim Fomitšev koos Jana Volkega etenduses "Palju õnne argipäevaks!", mille lavastaja oli Allan Kress. [9]

Vadim Fomitšev oli 2006. aastal ilmunud Rünno Saaremäe ja Üllar Saaremäe raamatule "Käpipuu vennaskond" illustreerija.[10]

Eraelu[muuda | muuda lähteteksti]

Väikse poisina mängis Vadim Fomitšev plastiliinist sõduritega läbi ajaloolisi makette nii vanadest roomlastest kuni tänapäevani välja. Tema sõnul oli see tema lapsepõlve hobi. [11] See võis olla üks esimesi mõjustusi lava kujundajaks hakkamisel.

Ta vanemad olid kontoriametnikud. [12]

Vadim oli abielus Kadri Mälguga, aga nad lahutasid. [13]

Haridus[muuda | muuda lähteteksti]

Vadim Fomitšev lõpetas 1972. aastal Tallinna 46. Keskkooli. Aastal 1977 lõpetas ta Tallinna Pedagoogilise Instituudi joonistamise, joonestamise ja tööõpetuse erialal. Juhendaja Mari-Liis Küla käe all lõpetas Vadim 1986. aastal maali erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi.[14]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Vadim Fomitšev ütles ERR'i intervjuus nii: "Et näitleja end laval hästi tunneks, on lavakujunduse juures väga oluline ka lava põrand." Seetõttu pöörab ta lava kujundamisel palju tähelepanu ka lava põrandale, et see oleks huvitav ja õige. Vadimi sõnul jääb ikkagi näitleja lava peremeheks mitte kunstnik. Oma loomingut kasutab ta julgelt ja see on teiste inimeste seas väga hinnatud. Lavastaja Evald Hermaküla sõnul on Vadimil näidenditega lõpmatult palju ideid. "Teater ongi minu meelest selline koht, kus peaksid kõik teostamatud ideed saama teostatud," lausus Vadim Fomitšev intervjuus Anne Tuulinguga. Vadim ei keskendunud klassikalistesse teatri raamatutesse, mis rääkisid sellest, kuidas teatrit tehakse, vaid just proovis autentseid, mujalt tulevaid ideid otsida. Ta süvenes palju ka etnograafilisse materjali.[15]

Vadim Fomitševi üks hilisemalt valminud lavakujundus on etendusele "Somnambuul", mille ta kujundas Rakvere teatrisse 2016. aastal. Samal aastal valiti Vadim oma loomingu eest Teatri aastaauhindade nominentide hulka.[16]

Lavakujundusi [17][muuda | muuda lähteteksti]

  • Šukšini ja Alliku Kas kõik jääb, nagu oli? (1982 Rakvere Teatris)
  • Prohvet Maltsvet, Hermaküla kompositsioon Vilde aineil (1984 Draamateatris)
  • Ayckbourni Norman Vallutaja (1985 Draamateatris)
  • Shakespeare’i Torm (1986)
  • Pinteri Majahoidja (1987)
  • Saluri Minek (1988)
  • Genet’ Palkon (1988)
  • Aderi Kükloop (1989)
  • Kalmuse ja Hermaküla Juudas (1990)
  • Gogoli ja Hermaküla Südaöö (Vii) (1990)
  • Schaefferi Proovid (1991)
  • Enquisti Ilvese tund (1991 Noorsooteatris)
  • Holbergi Erasmus Montanus (1992)
  • Horníčeki Kolm Albertit ja preili Matilda (1992)
  • Mishima Hanjo (1993)
  • Aho ja Hermaküla Raudtee (1993)
  • Ludwigi Laenake tenorit (1994)
  • Kivi ja Normeti Nõmmekingsepad (2000 Rakvere Teatris)
  • Ulmani Teekond kappi (2000 Draamateatris)
  • Hugo Hernani (2000 Endlas)
  • Bitter jr Põhhjas (2000 Tallinna Linnateatris)
  • Murutari Eestlaste neli kuningat (2001 Paide Kultuurikeskuses)
  • R. Saaremäe Jaanituli (2001) ja Kui Kungla rahvas (2002, mõlemad Rakvere Teatris)
  • R. ja Ü. Saaremäe Käpipuu vennaskond (2006 Rakvere Teatris)
  • Janssoni ja R. Saaremäe Muumitrolli jõuluuni (2007 Rakvere Teatris)
  • Gorki Põhjas (2008 Ugalas)
  • Pettai, Ilvese, Ruitlase ja Märka Üheksa nulliga Eesti (2008 Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses)
  • McPhersoni Teisel pool (2008 Rakvere Teatris)
  • Janssoni, R. ja Ü. Saaremäe Muumitroll ja sabatäht (2011 Rakvere Teatris)
  • Kõivu ja Keeduse Somnambuul (2016 Rakvere Teatris)

Gorki "Põhjas"[muuda | muuda lähteteksti]

Maksim Gorki näidend nimega "Põhjas" toodi eesti inimeste ette esimesel märtsil aastal 2008 Viljandi teatris Ugala. Etenduse oli vene keelest eesti keelde tõlkinud Ernst Raudsepp. Näidendi lavastaja oli Oleg Titov. Vadim Fomitšev oli näidendi kunstnik ja ta ehitas üles suurepärase "telliskiviseintega" vaestemaja keldrikorruse ja võõpas selle nii kirgaste värvidega, et tundus, nagu oleks tegu mõne lastelavastuse muinasjutulossi keldrisaali dekoratsiooniga.[18]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia. "Fomitšev, Vadim". entsyklopeedia.ee, 19.01.2017. Vaadatud 05.04.2020.
  2. Eesti Entsüklopeedia. "Fomitšev, Vadim". entsyklopeedia.ee, Eesti Entsüklopeedia, 19.01.2017. Vaadatud 04.04.2020.
  3. Eesti Filmi Andmebaas. "Surmatants (1991)". efis.ee, Eesti Filmi Andmebaas. Vaadatud 04.04.2020.
  4. Bianca Mikovitš. "Võrumaal avab uksed unikaalne liikluslinn". delfi.ee Maaleht, 18. mai 2010. Vaadatud 04.04.2020.
  5. Eesti Teatriliit. "Fomitšev, Vadim (Teatrileksikon)". http://etbl.teatriliit.ee/ Eesti Teatriliit. Vaadatud 04.04.2020.
  6. Eesti Entsüklopeedia. ""Vadim, Fomitšev"". entsyklopeedia.ee Eesti Entsüklopeedia, 19.01.2017 15:28:21. Vaadatud 02.04.2020.
  7. Sepp Margot. "Teatrikunstnik: Vadim Fomitšev". arhiiv.err.ee ERR, 17.03.1991. Vaadatud 04.04.2020.
  8. Eesti Lavastuskunstnike Liit. "Kunstnikuraamat: Juturaamat + Pildiraamat". teatriliit.ee, Eesti Teatriliit, 2005. Vaadatud 04.04.2020.
  9. (väljaanne 23.04.2004). SIRP. Eesti Kultuurileht. Lk 21. 
  10. Tänapäev. "Käpipuu vennaskond". tnp.ee, Tänapäev, 22.05.2006. Vaadatud 05.04.
  11. Sepp, Margot. "Teatrikunstnik". arhiiv.err.ee ERR arhiiv, 17.03.1991. Vaadatud 02.04.2020.
  12. Eesti Entsüklopeedia. "Fomitšev, Vadim". entsyklopeedia.ee, Eesti Entsüklopeedia, 19.01.2017.. Vaadatud 05.04.2020.
  13. Kadri Mälk testament
  14. Eesti Entsüklopeedia. "Fomitšev, Vadim". http://entsyklopeedia.ee/, Eesti Entsüklopeedia. Vaadatud 04.04.2020.
  15. ERR. "Teatrikunstnik: Vadim Fomitšev". arhiiv.err.ee, ERR, 12.02.1991. Vaadatud 05.05.2020.
  16. Eesti Teatriliit. "Teatri aastaauhindade nominendid 2016. aasta loomingu eest". http://www.teater.ee. Vaadatud 04.04.2020.
  17. Eesti Entsüklopeedia. "Vadim, Fomitšev". entsyklopeedia.ee Eesti Entsüklopeedia, 19.01.2017 15:28:21. Vaadatud 02.04.2020.
  18. Eva Kübar. "Inimtüüpide välimääraja teatrilaval". postimees.ee, 6. märts 2008, 00:01. Vaadatud 04.04.2020.