Kõrsik

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See artikkel See artikkel räägib pagaritootest. Teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kõrsik (täpsustus).

Kõrsik on kõrre- või pulgakujuline küpsis[1][2].

Eestis on levinud 18 cm pikkused nisujahust magusad kõrsikud, mida valmistab Pärnu-Jaagupi pagaritööstus Hellar ja Pojad[3]. Tuntakse ka soolaseid kõrsikuid, mis on lühemad ja peenemad ning välismaist päritolu.

Kõrsikuid hakati Eestis tootma 1978. aastal Pärnu-Jaagupis, toona Pärnu leivakombinaadile kuulunud tehases, kus neid tänini valmistatakse (1996. aastal ostsid tehase uued omanikud). 1980. aastatel olid kõrsikud menutoode, 1990. aastatel kõrsikute populaarsus langes ning hakkas taas tõusma 2000. aastate esimesel poolel. Sellele võis kaasa aidata kõrsikutootjate osalus oma telgiga 1999. aasta üldlaulu- ja -tantsupeol. 2011. aastal toodeti Pärnu-Jaagupis 30 000 karpi kõrsikuid kuus, 2010. aastal kokku 100 tonni.[3]

Toidu Koostise Andmebaasi andmeil on magusates kõrsikutes 100 grammi kohta 1420,0 kJ ehk 339,0 kcal energiat, 65,5 g süsivesikuid (sh 62,3 g imenduvaid süsivesikuid), 4,5 g rasvu, 9,9 g valke, 33,0 g vett, 3,2 g kiudaineid, 57,0 g tärklist, 5,0 g sahharoosi, 0,1 g glükoosi, 0,2 g fruktoosi, 3,8 g rasvhappeid (sh 0,3 g küllastunud rasvhappeid, 1,9 g monoküllastumata rasvhappeid ning 1,6 g polüküllastumata rasvhappeid), 0,2 g palmitiinhapet, 0,1 g steariinhapet, 1,2 g linoolhapet, 0,4 g linoleenhapet, 159,0 mg naatriumit, 155,0 mg kaaliumit, 12,7 mg kaltsiumit, 21,0 mg magneesiumit, 103,0 mg fosforit, 4,84 mg rauda, 0,86 mg tsinki, 0,18 mg vaske, 0,42 mg mangaani, 18,0 µg joodi, 13,0 µg seleeni, 1,0 µg kroomi, 9,1 µg niklit, 1,0 αTE (α-tokoferooli ekvivalenti) E-vitamiini, 0,29 mg B1-vitamiini, 0,07 mg B2-vitamiini, 4,2 mg niatsiini ekvivalenti (sh 1,0 mg niatsiini ja 3,2 mg niatsiini ekvivalenti trüptofaanist), 0,45 mg pantoteenhapet, 0,07 mg B6-vitamiini, 3,0 µg biotiini, 20,0 µg folaate ning 398,0 mg soola.[4]

Itaalias on tuntud Torino lähistelt pärinev kõrsik grissini, mis leiutati 1697. aastal.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Kõrsik" "Eesti õigekeelsussõnaraamatus" (2006) (vaadatud 18. märtsil 2013)
  2. "Kõrsik" "Eesti keele seletavas sõnaraamatus" (vaadatud 18. märtsil 2013)
  3. 3,0 3,1 Anu Villmann "Hellar ja Pojad küpsetab päevas pea kilomeetri kõrsikuid" Pärnu Postimees, 19.05.2011 (vaadatud 18. märtsil 2013)
  4. "Magus kõrsik" NutriData tõenduspõhine Eesti toidu koostise andmebaas (vaadatud 18. märtsil 2013)

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "EV ST 612-92. Kõrsik: üldised tehnilised tingimused" Eesti Standardiamet, 1993

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]