Käo (Elva)
| Käo | |
|---|---|
|
| |
| Pindala |
4,9 km² (2020)[1]  |
| Elanikke |
49 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood |
3881[3] |
| Koordinaadid | 58° 13′ N, 26° 21′ E |
  | |
 | |
Käo on küla Tartu maakonnas Elva vallas, ajaloolises Puhja kihelkonnas.
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Rõngu valda.
Käo külas oli 2006. aasta seisuga 52 elanikku. Koos elukohana registreerimata elanikega ulatub küla elanike arv 70–80 inimeseni, ajuti võib see ulatuda sadakonna inimeseni. Talusid ja majapidamisi on külas umbes 24. Küla ise on Eestile tüüpiline hajaküla.
Küla nimi pärineb ilmselt seal asunud kunagiselt Käo karjamõisalt, mis omakorda kuulus Väike-Konguta mõisa alla. Olgu öeldud, et käokukkumist võib kuulda siinkandis praegugi. Praeguseks on mõisakompleksi hooned tugevalt lagunenud, aga siiski osaliselt veel säilinud. Mõisapargist, mis looduskaitse all, on säilinud üksjagu eakaid puid.
Keskkonnaregistri andmeil on pargi pindala 2,4 ha ja seal kasvab 36 liiki puid[4].
Looduslikult asub küla põhiliselt savisel, moreenirikkal alal, kuid Elva kandile omaselt on pinnamood väga vaheldusrikas. Kunagised põlisemad metsatukad raiuti juba esimese Eesti Vabariigi algusaegadel (mõisaomanik H. Mühlen) ning kännustik müüdi hiljem kruntideks. Seetõttu võib leida vaid metsastuvaid või nooremapoolse metsaga alasid. Endisele metsamaale rajasid uued maaomanikud mitmeid talusid, paraku kujunesid neist vaid vähestest uustalude moodi üksused. Põhjuseks Teine maailmasõda, kus hukkusid ja pillutati laiali paljud küla elanikud ning järgnev nõukogude aeg ei soosinud talumajapidamiste arengut. Teiste hulgas ehitas toona sinna oma eramu ka Tartu Ülikooli professor Nuudi, kelle maja (hävis 2004. aasta talvel tulekahjus) järgi on saanud nime üks külas asuv bussipeatus. Rohkesti on külas ka põlde ja põllumaad, millest suurem osa kuulub praegugi küla põlistaludele.
Kultuurimälestiste registri andmeil Käo külas kultuurimälestisi pole, kuid küla läbib ajalooline Puhja kihelkonna ja Rõngu kihelkonna piir.
Suurematest teedest läbivad küla Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee ja Elva–Rannu kõrvalmaantee, mille ristumiskoht jagab küla neljaks mõtteliseks osaks.
Küla läbib Käo-Kingsepa oja, millel on küla piires olnud kunagi rajatud ka pais.
Varia[muuda | muuda lähteteksti]
Tuntud inimestest pärineb Käo külast Jaan Kärner (1891–1958), kelle noorpõlv möödus seal Käo-Kingsepa talus.
Suurim ettevõte külas on Waide motell.
Seoses punaarmee invasiooniga 1940. aastal toodi osa Eesti ratsarügemendist Käo mõisa[5].
Teise maailmasõja käigus toimusid augustis 1944 Käo küla territooriumil taganevate sakslaste ja punaarmeelaste vahel mõned kergemad kokkupõrked, kus oli ka ohvreid.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 5.02.2018.
- ↑ http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main?reg_kood=KLO1200192&mount=view
- ↑ http://www.konguta.ee/teataja/infoleht114.pdf[alaline kõdulink]
