Arutelu:Käo (Elva)
Kunagised põlisemad metsatukad raiuti juba esimese Eesti Vabariigi aegadel (mõisaomanik Mühlen) ning kännustik müüdi kruntideks.
Kas see toimus esimese Eesti Vabariigi aegadel või äkki toimus varem? --Akra 18. aprill 2007, kell 18:19 (UTC)
See mõisa metsa raie toimus minu teada umbes möödunud sajandi 30 +- aastate kandis, mets ise kattis künkliku, soolohkudega ala, olla olnud paljuski kuuse-segamets
- kas siis '30. aastatel olid eestis veel baltisaksa mõisnikud nii tegevad? avjoska 18. aprill 2007, kell 19:31 (UTC)
Metsa müük võis toimuda kahekümnendatel, enne kui toimus mõisate riigistamine, 30-d on ilmselt liiga hiline daatum (minu viga). Seda, kellelt krundid osteti (mõisnik või juba EV) ma täpselt ei tea, kuid olen vestelnud neil teemadel inimesega kelle isa ühena paljudest ostis endale tüki seda kännustikku ja rajas talu...sõja alguseks sai just võlad pangaga jutti...
- Maad riigistati 1919. aasta maaseadusega. Pärast vabadussõja lõppu hakkati kohe vabadussõjast osavõtnutele maad jagama, teistele ka müüma. Vist kuskil 1927 aasta kandis hakkatti tegelema riiklikult vähekasutatud (hõreda asustusega piirkondades) maadega nii tekkis mõiste asundustalu, kus riik tegi omal kulul mõned hektarid maad ja ehitas peale väikse maja ning edasi võis ostja ise maad metsast või kändudest puhastada. Antud juhul oleks vaja teada ja artiklis täpsustada millega siin on tegemist. --Akra 19. aprill 2007, kell 11:20 (UTC)
Asendustalude, ega vabadussõja teenete eest tasuna saadud maaga tegemist polnud. Inimesed ostsid need maad välja. Metsa lõikaja oli mõisnik, see on meeles, see võis müügist aastaid varem olla. Aga maa müümise detailid mulle täpselt teadmata. Teadjad inimesed ilmselt kõik ka juba lahkunud, arhiivides võib selle kohta materjali olla...
Postimees, 02.03.1933, nr. 51, lk. 5. 28.II toimus Kongutas Käo mõisas H. zur Mühleni vallasvara (tõukari) oksjon. Juba varem oli müüdud Käo mõis uuele omanikule, sest H. zur Mühleni võlad olid paisunud liiga suureks. 13 endist teenijat nõuab samatajäänud palka