Joomine

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on valdavalt normaalse füsioloogilise toimingu kohta; joomatõve kohta vaata artiklit alkoholism

Joomiseks nimetatakse paljude selgrootute ja selgroogsete loomade eluspüsimiseks vajalikku füsioloogilist toimingut ja sellega seotud käitumist, mille käigus loom joob, janu kustutamiseks, harilikult suu või söögiavause kaudu vett väliskeskkonnast ja neelab selle alla.

Joomine on valdavalt normaalne füsioloogiline toiming ja selle ülesandeks on organismi veetasakaalu regulatsioon.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Joomine maolistel[muuda | muuda lähteteksti]

Maismaal elavad maod joovad vett suuga, imedes vee suuõõnde ja justkui neelates liigutavad joodud vee söögitorusse.

Boalased võivad joomisel kasutada ka kaheharulist keelt, 'keelega vee nilpsamist' pole täheldatud rästiklaste ja Colubridae sugukonda liigitatud madudel.

Joodud vee kogused võivad, liigiti, indiviiditi ja arenguastmeti varieeruda.

Ühte uuringusse osalejatena kaasatud maod, Crotalus mitchellii, Crotalus viridis ja Lampropeltis getula, ei soovinud 3–4 kuud järjest juua.[1]

Veelise eluviisiga madudel (näiteks veemadulased) paiknevad ninaõõnes ninanäärmed (inglise keeles salt glands). Pikka aega arvati, et nimetatud näärmete kaudu väljutatakse liigne sool, kuid katsed merimadudega näitasid, et arvatavasti nad merevett ei joo ja tuleb neil ligi pool aastat janu kustutamisega oodata.[2]

Osad maod võivad vangistuses vee joomisest peaaegu loobuda.

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel paikneb janukeskus, mis reguleerib janutunnet ja kus paiknevad vere veesisaldusele reageerivad osmoretseptorid, hüpotalamuses.[3]

Arvatakse, et vee joomist reguleerivad ka hormoonid, näiteks neerude jukstaglomerulaarrakkude komplekteeritav reniin ja hüpotalamuse sünteesitav antidiureetiline hormoon.

Inimestel nimetatakse joomiseks ka mitmesuguste muude vedelike joomist, esineb kohvi, kakao, piima, mahla, alkohoolsete jookide, tee, karastusjookide jne joomist.

Kui väikelaps joob rinnapiima, siis nimetatakse seda ema poolt lapse imetamiseks.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. DAVID CUNDALL, DRINKING IN SNAKES: KINEMATIC CYCLING AND WATER TRANSPORT, The Journal of Experimental Biology 203, 2171–2185 (2000), veebiversioon (vaadatud 20.07.2014) (inglise keeles)
  2. Jaan-Juhan Oidermaa, Merimaod peavad kuni pool aastat janu trotsima, 20.03.2014, veebiversioon (vaadatud 24.03.2014)
  3. "Meditsiinisõnastik" 315:2004.

Veebikirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Selles artiklis on kasutatud ingliskeelset artiklit en:Drinking seisuga 20.07.2014.