Narva juga

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel on joast; Vladimir Beekmani raamatu kohta vaata Narva kosk (raamat); raamatu ainetel tehtud filmi kohta vaata Narva kosk (film).

Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (idapoolne haru)
Narva juga 25. aprillil 2010 suurvee ajal (läänepoolne haru)

Narva juga (ka Narva kosk) on juga Narva jõel, Narva klindiorus, kunagine Euroopa veerohkeim juga. Sellelt võttis vee Narva hüdroelektrijaama (võimsus 125 MW) rajamine Jaanilinna-poolsel kaldal 1957. aastal.

Narva juga on kaheharuline juga, mida poolitab Kreenholmi saar. Idapoolse joaharu laius on üle 100 meetri, astangu kõrgus on 7 meetrit ja see kujutab ühtlast järsku seina. Läänepoolse joaharu laius on 60 meetrit ja see langeb astangutega, viimase astangu kõrgus on 3,5 m.

Joa astangud on nüüd enamasti kuivad. Vaid suurvee ajal lastakse jugadele liigvett, mida hüdroelektrijaam ei suuda vastu võtta. Astangutest alamal on jõgi umbes 3 kilomeetri ulatuses kärestikuline.

19. augustil 1934 läbis Arkadi Drušinin kose ujudes[1].

Postmargid[muuda | muuda lähteteksti]

Narva juga kujutab kahel korral (1933 ja 1940) ilmunud Eesti postmark (markidel tekst: Narva kosk; kunstnik Karl Triumph)[2].

Ajaloolised vaated[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Ujudes Narva kosest alla. Vaba Maa, 20. august 1934, nr. 194, lk. 3.
  2. http://www.eesti.ca/ajalooline-postmark-narva-kosk/print29527