Tarvastu ordulinnus

Asendikaart

Tarvastu ordulinnus asus Sooviku külas Tarvastu jõe kõrgel jõesaarel Tarvastu lähedal. See hävis 16. sajandi ja tänapäeval on sellest säilinud vaid varemed. Asub tänapäeva Viljandi maakonna, Viljandi valla Sooviku külas.

Ordulinnuse varemed on arvatud ehitismälestiseks.

Ajalugu

Vesilinnust, mis rajatud Tarvastu jõe parema kalda kõrgele künkale 14. sajandil, on peetud Viljandi komtuuride majanduslinnuseks, seda eelkõige Tarvastu ojale rajatud vesiveski tõttu. Ilmselt peeti veskit tähtsaks strateegiliseks objektiks, sest oletatavasti ehitati just selle kaitseks paksude seintega torn. Kaitsetorni laius oli 14 meetrit ja müüride paksus 170 cm. Ordu ei ehitanud kantsi ilmselt tühjale kohale. Väidetavalt^[viide?] asus samas paigas varem vanade eestlaste linnus.

Ligikaudu 75x75 meetri suurune erakorrapärane linnus hõlmas kogu loodusliku künka. Pindalalt oli linnus suhteliselt suur: 6555 m². Hooned asusid linnuse ringmüüri servas ja ehitusmaterjaliks oli kasutatud maakivi. Linnuse põhjaküljele ehitati vesiveski, mis jõge paisutades täitis ümber linnuse oleva vallikraavi veega. Seega oli linnus ka looduslikult kaitstud.

Tarvastu linnust ründasid Leedu suurvürsti Gediminase väed 1329. Linnuse kõrval olev asula ja kirik hävitati ning linnus sai tugevasti kannatada, misjärel linnus taastati ja tugevdati

15. sajandil omandas Tarvastu ordulinnus ka poliitilise tähtsuse, sest 1410. aastast peale peatusid siin sageli ordumeistrid. Selle tulemusena ehitati linnusesse võlvitud ruume, tugevdati müüre ja ehitati danskeritaoline kaitsetorn. Tarvastu foogt allus Viljandi komtuurile.

Liivi sõjas vallutasid Ivan IV väed linnuse 1560 tormijooksuga. Vene-Poola sõjas (1562–1582) 1562. aasta sügisel vallutas Leedu suurhetman Mikołaj Radziwiłł Must tagasi Tarvastu ordulinnuse ja võttis vangi hulga Moskva vojevoode, seejärel tegi ka sõjakäigu Pihkvamaale.

Rzeczpospolita valitsemise ajal oli Tarvastu, Liivimaa hertsogkonna Pärnu vojevoodkonna Tarvastu staarostkonna (1561–1577) keskuseks. 1588. aastast doneeriti Tarvastu staarostkond eluaegseks kasutamiseks^[1] Jürgen Fahrensbachile. Lisaks Tarvastu mõisale kuulusid talle ka Karksi ja Ruhja.

Tarvastu ordulinnus sai tugevasti kannatada nii Liivi sõjas kui ka Rootsi-Poola sõdades. Linnus hävis lõplikult 1596. aastal toimunud püssirohulao plahvatuses.

1624. aastal andis Rootsi kuningas Gustav II Adolf krahv Jakob de la Gardiele, kui Liivimaa kindralkubernerile Helme linnuse ja mõisa, millele lisandusid veel Tarvastu ja Viljandi linnuselään.

Tarvastu ordulinnuse varemete lähedal paikneb Tarvastu mõisa kalmistul kabel, mille lasi püstitada Tarvastu mõisast Charlotte Luise von Mensenkampff pärast oma abikaasa, Jakob von Mensenkampffi (1779–1825) surma 1825. aasta kevadel.

2017. aastal konserveeriti Tarvastu ordulinnuse varemete kaitsetorni idapoolne külgsein, 2018. aastal naabermüür^[2].

2020. aastal teostatud konserveerimistöödel puhastati müür ja eemaldati varisemisohtlikud kivid 90 ruutmeetrilt. Korrastati müüripealne – eemaldati lahtised kivid ning laoti tagasi, tehti vuukimistöid. Samuti eemaldati taimestik kaitsetorni taguselt ringmüüri lõigult, raiuti puud ning juuriti kännud^[3].

2021. aastal, viidi Heiki Valki juhtimisel läbi linnuse hoovis väljakaevamised^[4], mille käigus Muinas-Eesti linnusest, mida on pakutud siin kunagi olevat, jälgi ei leitud. Siseõuest eemal, teisel künkal paiknevas eellinnuses tehtud kaevandist leiti rohkelt šlakitükke, mis annavad tunnistust sellest, et kunagi oli seal sepikoda.

2022. aastal viidi läbi linnusevaremete konserveerimistöid.^[5]

Pilte

Linnusele juurde ehitatud torni varemed
Hoonete raudkivimüürid
Linnuse väravatepoolne osa ja siseõu

Viited

↑ Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251.
↑ Tarvastu ordulinnus muutub ilusamaks, Sakala, nr 167, 29.08.2018
↑ Tarvastu ordulinnuse konserveerimistöödel avastati salapärane müüriava, 23.09.2020
↑ Tarvastu linnus osutus varem arvatust võimsamaks, Sakala, 8. juuli 2021
↑ "Ordulinnuse renoveerimine on päevavalgele toonud nii mõndagi põnevat" Sakala, 18. august 2022

Kirjandus

Hagemeister, Heinrich von (1836). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk 187–188.
Kalle Gaston. Tarvastu linnus. 400 aastat hävimisest. Ajalooline ja arhitektuuriline ülevaade. 1998, 51 lk
Kristo Oks. Tarvastu ordulinnuse sepikoda. 2022

Välislingid

Tarvastu ordulinnus kultuurimälestiste riiklikus registris

[1] Dionysius Fabricius, "Liivimaa ajaloo lühiülevaade 1158 – 1610", Gustav Bergmann, 1795, Johannes Esto Ühing, 2010, tõlge Jaan Unt, lk 251.

[2] Tarvastu ordulinnus muutub ilusamaks, Sakala, nr 167, 29.08.2018

[3] Tarvastu ordulinnuse konserveerimistöödel avastati salapärane müüriava, 23.09.2020

[4] Tarvastu linnus osutus varem arvatust võimsamaks, Sakala, 8. juuli 2021

[5] "Ordulinnuse renoveerimine on päevavalgele toonud nii mõndagi põnevat" Sakala, 18. august 2022

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]