Jäähoki 1988. aasta taliolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Jäähoki 1988. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja: Kanada KanadaCalgary
<: Sarajevo 1984 Albertville 1992 : >
Olümpia jäähokiturniirile pühendatud Nõukogude Liidu margiplokk.

Meeste jäähokiturniir 1988. aasta taliolümpiamängudel Kanadas Alberta provints Calgarys toimus 13. kuni 28. veebruarini, mis oli 16. olümpiaturniir jäähokis. Nõukogude Liit võitis seitsmenda kuldmedali. Hõbemedali võitis Soome, märkides sellega oma ajaloo esimest jäähoki olümpiamedalit. Pronksmedali võitis Rootsi. Mängud peeti Olympic Saddledome'is, Stampede Corralis ja isa David Baueri olümpiaareenil. See on seni ainuke Põhja-Ameerika pinnal peetud olümpiaturniir, mida ei võitnud ei Kanada ega USA.

Sellel turniiril osales 12 meeskonda. Lisaks võõrustajale Kanadale ja veel seitsmele 1987. aasta MM-i meeskonnale said osaleda ka B-grupi kolm paremat meeskonda. Viimane stardikoht mängiti välja kvalifikatsioonis B-grupi neljanda ja C-grupi võitja vahel.

Võrreldes eelmise olümpiaturniiriga laienes finaalring neljalt võistkonnalt kuuele, nii et medalitele mängisid ka kahe eelringi grupi kaks kolmandat kohta. Neljas, viies ja kuues koht mängisid seejärel otseses võrdluses välja ülejäänud kohad. IIHF olümpiaaastatel sel ajal meistritiitlit ei korraldanud. Riigid, kes ei osalenud Calgary olümpiamängudel, kutsuti võistlema Thayer Tutt Trophy finaali.

Turniiri varjutas dopingujuhtum, kui Poola mängija Jarosław Morawiecki proov oli pärast mängu Prantsusmaaga positiivne. Moraviecki sai mängukeelu ning mäng loeti Poola jaoks 0:2 punktide ja 0:2 väravatega kaotatuks. Seevastu Prantsusmaa jaoks jäi kehtima tegelik tulemus 2:6.

Tavapäraselt võitis NSV Liidu meeskond sellel turniiril oma seitsmenda kuldmedali, millega saavutasid ainsa rekordilise olümpiavõitja. Toonilt kukutatud kanadalased aga ei suutnud oma kodueelist ära kasutada ja jäid medalita. Hõbemedali võitmine oli üllatus soomlastele, kes saavutasid seega oma ajaloo esimese medali suurturniiril (olümpiaturniir või maailmameistrivõistlused), kuid kasuks tuli ka finaalmatši võit juba väljakujunenud olümpiavõitja vastu. Võõrustaja Kanada kõrval valmistas Tšehhoslovakkia turniiril järjekordse pettumuse, kui saavutas kuuenda koha, mis on nende halvim olümpiatulemus pärast 1928. aastat.

Kvalifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

1987. aasta maailmameistrivõistluste üksteist paremat riiki (kaheksa A-st, kolm paremat B-st) pääsesid otse, samas kui kaheteistkümnendal kohal asunud riik pidi mängima välja selle aasta turniiri C-grupi võitja vastu. Prantsusmaa võitis Jaapanit 8 väravaga kuuele.

Kuupäev Riik Tulemus Riik
6. aprill 1987 Prantsusmaa Prantsusmaa 7:3 Jaapan Jaapan
7. aprill 1987 Prantsusmaa Prantsusmaa 1:3 Jaapan Jaapan

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Eelvoor[muuda | muuda lähteteksti]

A-alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik Soome Rootsi Kanada Šveits Poola Prantsusmaa Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Soome Soome X 3:3 3:1 1:2 5:1 10:1 5 3 1 1 22:8 + 14 7
2. Rootsi Rootsi 3:3 X 2:2 4:2 1:1 13:2 5 2 3 0 23:10 + 13 7
3. Kanada Kanada 1:3 2:2 X 4:2 1:0 9:5 5 3 1 1 17:2 + 5 7
4. Šveits Šveits 2:1 2:4 2:4 X 4:1 9:0 5 3 0 2 19:10 + 9 7
5. Poola Poola 1:5 1:1 0:1 1:4 X 6:2 5 0 1 4 9:13 - 4 1
6. Prantsusmaa Prantsusmaa 1:10 2:13 5:9 0:9 2:6 X 5 0 0 5 1:47 - 37 0

B-alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik NSVL Saksa FV Tšehhoslovakkia USA Austria Norra Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Nõukogude Liit NSVL X 6:3 6:1 7:5 8:1 5:0 5 5 0 0 32:10 + 22 10
2. Saksa FV Saksa FV 3:6 X 2:1 4:1 3:1 7:3 5 4 0 1 19:12 + 7 8
3. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 1:6 1:2 X 7:5 4:0 10:0 5 3 0 2 23:14 + 9 6
4. Ameerika Ühendriigid USA 5:7 1:4 5:7 X 10:6 6:3 5 2 0 3 27:27 0 4
5. Austria Austria 1:8 1:3 0:4 6:10 X 4:4 5 0 1 4 12:29 - 17 1
6. Norra Norra 0:5 3:7 1:10 3:6 4:4 X 5 0 1 4 11:32 - 21 1

Finaalvoor[muuda | muuda lähteteksti]

11. koha mäng[muuda | muuda lähteteksti]

Kuupäev Riik Tulemus Riik
23. veebruar Norra Norra 6:7 (k.v.) Prantsusmaa Prantsusmaa

9. koha mäng[muuda | muuda lähteteksti]

Kuupäev Riik Tulemus Riik
23. veebruar Austria Austria 3:2 Poola Poola

7. koha mäng[muuda | muuda lähteteksti]

Kuupäev Riik Tulemus Riik
25. veebruar USA Ameerika Ühendriigid 8:4 Šveits Šveits

1.–6. koha mängud[muuda | muuda lähteteksti]

Mõlema alagrupi kolm paremat võistkonda mängisid teise grupi kolme parema meeskonnaga korra. Punktid eelmistest mängudest enda alagrupiga läksid arvesse, välja arvatud meeskonnad, kes medaliringi ei pääsenud. Esimese koha meeskond võitis kulla, teine hõbeda ja kolmas pronksi.

Koht tabelis Riik NSVL Soome Rootsi Kanada Saksa FV Tšehhoslovakkia Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Nõukogude Liit NSVL X 1:2 7:1 5:0 6:3 6:1 5 4 0 1 25:7 + 18 8
2. Soome Soome 2:1 X 3:3 3:1 8:0 2:5 5 3 1 1 18:10 + 8 7
3. Rootsi Rootsi 1:7 3:3 X 2:2 3:2 6:2 5 2 2 1 15:16 - 1 6
4. Kanada Kanada 0:5 1:3 2:2 X 8:1 6:3 5 2 1 2 17:14 + 3 5
5. Saksa FV Saksa FV 3:6 0:8 2:3 1:8 X 2:1 5 1 0 4 8:26 - 18 2
6. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 1:0 5:2 2:6 3:6 1:2 X 5 1 0 4 12:22 - 10 2

Statistika[muuda | muuda lähteteksti]

Keskmine vanus[muuda | muuda lähteteksti]

Saksamaa meeskond oli turniiri vanim võistkond, keskmiselt 28 aastat ja 1 kuud. USA oli turniiri noorim meeskond, kes oli keskmiselt 22 aastat ja 4 kuud. NSV Liidu kuldmedalistid oli keskmiselt 26 aasta vanused. Turniiri keskmine vanus oli 26 aastat ja 1 kuu.

Parimad väravalööjad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Mängija Mänge Väravad Söödud Punktid
1. Nõukogude Liit Vladimir Krutov 8 6 9 15
2. Nõukogude Liit Igor Larionov 8 4 9 13
3. Nõukogude Liit Vjatšeslav Fetisov 8 4 9 13
4. Ameerika Ühendriigid Corey Millen 8 6 5 11
5. Tšehhoslovakkia Dusan Pasek 8 6 5 11
6. Nõukogude Liit Sergei Makarov 8 3 8 11
7. Soome Erkki Lehtonen 8 4 6 10
8. Rootsi Anders Eldebrink 8 4 6 10
9. Tšehhoslovakkia Igor Liba 8 4 6 10
10. Saksa FV Gerd Truntschka 8 3 7 10

Medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Meeskond Mängijad
Kuldmedal
NSV Liit
Sergei Mõlnikov, Vitālijs SamoilovsIlja Bjakin, Igor Stelnov, Vjatšeslav Fetisov, Aleksei GuzarovAleksei Kasatonov, Sergei Starikov, Vjatšeslav Bõkov, Sergei Jašin, Valeri Kamenski, Sergei Svetlov, Aleksandr Tšornõh, Andrei Homutov, Igor Larionov, Andrei Lomakin, Sergei Makarov, Aleksandr Mogilnõi, Anatoli Semjonov, Aleksandr Koševnikov, Igor Kravtšuk, Vladimir Krutov
Treenerid: Viktor Tihhonov, Igor Dmitrijev
Hõbemedal
Soome
Jarmo Myllys, Jukka TammiTimo Blomqvist, Kari Eloranta, Jyrki Lumme, Jukka Virtanen, Arto Ruotanen, Reijo Ruotsalainen, Simo SaarinenKai Suikkanen, Raimo Helminen, Iiro Järvi, Esa Keskinen, Erkki Laine, Kari Laitinen, Erkki Lehtonen, Reijo Mikkolainen, Janne Ojanen, Timo Susi, Pekka Tuomisto, Teppo Numminen, Jari Torkki
Treener: Pentti Matikainen
Pronksmedal
Rootsi
Peter Lindmark, Peter Åslin, Anders Bergmaneter Andersson, Anders Eldebrink, Lars Ivarsson, Lars Karlsson, Mats KihlströmTommy Samuelsson, Mikael Andersson, Bo Berglund, Jonas Bergqvist, Peter Eriksson, Michael Hjälm, Mikael Johansson, Lars Molin, Lars-Gunnar Pettersson, Thomas Rundqvist, Ulf Sandström, Håkan Södergren, Jens Öhling, Thomas Eriksson, Thom Eklund
Treenerid: Tommy Sandlin, Curt Lindström

Lõplik paremusjärjestus[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Nõukogude Liit NSVL
  2. Soome Soome
  3. Rootsi Rootsi{
  4. Kanada Kanada
  5. Saksa FV Saksa FV
  6. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia
  7. Ameerika Ühendriigid USA
  8. Šveits Šveits
  9. Austria Austria
  10. Poola Poola
  11. Prantsusmaa Prantsusmaa
  12. Norra Norra

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]