Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel

Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja:  Belgia, Antwerpen

Chamonix 1924 : >

Palais de Glace d'Anversi jäähall, kus peeti jäähokiturniir

Turniiri resultatiivseim mängija oli ameeriklane Herb Drury

Jäähoki 1920. aasta suveolümpiamängudel Antwerpenis Belgias ei kuulunud veel ametlikult olümpiamängude programmi, kuid turniir läks arvesse 1. jäähoki maailmameistrivõistlustena. Mängud peeti 23.–29. aprillini.

Kanada, keda esindas Winnipeg Falcons, võitis kuldmedali. Hõbemedalid sai USA ja pronksmedalid riputati kaela Tšehhoslovakkia meeskonnale.

Jäähokiturniiri 1920. aasta suveolümpiamängudel peeti pikka aega näidisvõistluseks ja seepärast ei kuulunud see ametlikku olümpiaprogrammi. Rahvusvaheline Olümpiakomitee tunnistas selle alles hiljem ametlikuks olümpiaturniiriks. Jäähoki olümpiaturniir oli esimene rahvuste turniir Euroopas, millest võtsid osa USA ja Kanada esindajad. Seetõttu kuulutas Rahvusvaheline Jäähokiliit (IIHF) turniiri – ehkki alles hiljem – esimeseks jäähoki maailmameistrivõistluseks. Mängud toimusid 23.–29.aprillil 1920 Palais de Glace'is.

Kokku osales seitse rahvusmeeskonda; turniir mängiti Bergvalli süsteemis (Bergvalli süsteem on turniirivorm, mis põhineb väljalangemise süsteemil. Rootsi veepallimängija Erik Bergvalli poolt välja töötatud süsteemi kasutati 1912, 1920. ja 1924. aasta olümpiamängudel veepallis. Seda kasutati ka jäähokis, jalgpallis ja 1920. aasta Antwerpeni mängudel köieveol.). Kaotatud finalist ei jäänud automaatselt teiseks, vaid pidi võistlema lisaringi nende võistkondadega, kes ei olnud varem üldarvestuses võitnud. Samamoodi toimus pronksmedali voor. Kanada, kes saatis Antwerpenisse hooaja 1919/20 parima amatöörmeeskonna ehk Winnipeg Falconsi, võitis turniiri ning tuli esimest korda olümpiavõitjaks ja maailmameistriks. Toona koosnes mäng kahest poolajast ja seitsmest mängijast meeskonna kohta. Jääpinna mõõtmed olid 56 meetrit pikk ja 18 meetrit lai. Kokku osales turniiril 60 mängijat. Turniiri resultatiivseim oli Herbert Drury 14 väravaga, võitjate kanadalaste resultatiivseimad olid Frank Fredrickson 12 ja Haldor Halderson üheksa väravaga.

Põhivoor

Võitja Winnipeg Falcons meeskond enne Antwerpenisse lendu

Seitse riiki alustas esimest jäähoki olümpiaturniiri. Kuldmedali võitja selgus väljalangemissüsteemis. Osalejate paaritu arvu tõttu pääses Prantsusmaa ilma võistluseta poolfinaali.

	Veerandfinaalid				Poolfinaalid				Finaal
	23. aprill
	Rootsi	8
					25. aprill
	Belgia	0
					Rootsi	4
					Prantsusmaa	0
	Prantsusmaa
									26. aprill
									Kanada	12
	24. aprill
									Rootsi	1
	USA	29
					25. aprill
	Šveits	0
					Kanada	2
	24. aprill
					USA	0
	Kanada	15
	Tšehhoslovakkia	0

Hõbemedali voor

USA jäähokikoondis

Kolm põhivoorus Kanadale kaotanud meeskonda mängisid hõbemedali nimel. Tšehhoslovakkia pääses võitluseta finaali.

	Poolfinaal				Hõbemedalimäng
	27. aprill
	USA	7
					28. aprill
	Rootsi	0
					USA	16
					Tšehhoslovakkia	0

Pronksmedali voor

Tšehhoslovakkia rahvusmeeskond

Lõpuks kohtusid omavahel USA-le kaotanud meeskonnad. Taas pääses Tšehhoslovakkia otse pronksimängu.

	Poolfinaal				Pronksmedalimäng
	28. aprill
	Rootsi	4
					29. aprill
	Šveits	0
					Tšehhoslovakkia	1
					Rootsi	0

Medalivõitjad

Koht	Meeskond	Mängijad
	Kanada	Väravavaht: Walter Byron Mängijad: Robert Benson, Konrad Johannesson, Allan Woodman, Chris Fridfinnson, Frank Fredrickson, Magnus Goodman, Haldor Halderson Treener: Gordon Sigurjonson
	USA	Mängijad: Raymond Bonney, Anthony Conroy, Herbert Drury, Edward Fitzgerald, George Geran, Frank Goheen, Joseph McCormick, Lawrence McCormick, Frank Synott, Leon Tuck, Cyril Weidenborner
	Tšehhoslovakkia	Väravavahid: Karel Wälzer, Jan Peka Mängijad: Otakar Vindyš, Jan Palouš, Karel Hartmann, Josef Šroubek, Karel Pešek, Valentin Loos, Josef Loos, Karel Kotrba

Välislingid

• Rahvusvahelise Olümpiakomitee tulemuste andmebaas