Karistuslöögid jäähokis

Allikas: Vikipeedia

Rahvusvahelises konkurentsis kasutatakse sageli jäähokis karistuslööke. Treener valib oma meeskonnast kolm uisutajat, kes sooritavad ükshaaval karistuslööke vastase väravavahi vastu. Meeskonnad sooritavad lööke vaheldumisi. Iga meeskond saab ühe löögi vooru kohta. Võidab meeskond, kellel on kolme vooru järel rohkem väravaid, või meeskond, kes kogub enne seda saavutamatu eelise (nt võistkond saavutab kaheväravalise edumaa, kui on jäänud vaid üks voor). Kui pärast kolme vooru lõpptulemus on viigiline, lüüakse ükshaaval uuesti (iga võistkond sooritab ühe lisalöögi), kuni selgub võitja.

IIHF võttis karistuslöögid kasutusele 1992. aastal, kui taliolümpia- ja maailmameistrivõistluste uus play-off-protseduur nõudis iga mängu võitjat. Sel ajal oli viis vooru ja seda kasutati ainult väljalangemismängudeks. 2006. aastal vähendati seda kolmele ringile ja seda kasutati kõikidel mängudel, välistades IIHF-i korraldatud võistlustel tasavägiste mängude võimaluse. Endiselt kasutatakse vastavalt vajadusele tie-breaker-voore ning samad või uued mängijad saavad sooritada tie-break-lööke, mida tehakse samuti vaheldumisi. Alates 2016. aasta maikuust otsustatakse kõik IIHF-i eelringi mängud, mida lisaajal ei otsustata, kolmevoorulise jaotusega. Kõik IIHF-i tipptasemel meistrivõistluste (eriti olümpiamängude) play-off ja pronksmedalimängud otsustatakse aga viie vooruga.

Alates 2019. aastast kasutatakse medalimängus 20-minutilist kolm vastu kolme lisaaega ja see kehtib mõlemale soole.