Jäähoki 1972. aasta taliolümpiamängudel

Allikas: Vikipeedia
Jäähoki 1972. aasta suveolümpiamängudel

Korraldaja: Jaapan JaapanSapporo
<: Grenoble 1968 Innsbruck 1976 : >

Meeste jäähokiturniir 1972. aasta taliolümpiamängudel Jaapanis Sapporos oli 12. olümpiaturniir ja esimene kord, mida ei arvestatud ka maailmameistrivõistlusteks. Jäähokiturniir toimus 3. kuni 12. veebruar. Mängud peeti Makomanai jääareenil ja Tsukisamu siseuisuhallis. Nõukogude Liit võitis oma neljanda kuldmedali. Hõbeda võitis USA, pronksi Tšehhoslovakkia. Kanada ei saatnud esimest korda olümpiale meeskonda pärast seda, kui jäähokis võisteldi esimest korda 1920. aasta olümpiamängudel. Kanada saatis meeste jäähokikoondise olümpiamängudele alles 1980. aastal.

Osalema said 1971. aasta jäähoki MM-i A-grupi kuus meeskonda ja B-grupi viis paremat meeskonda ning võõrustajana Jaapan. Kuna Saksa DV meeskond otsustas mitte osaleda, osales plaanitud kaheteistkümne asemel vaid üksteist võistkonda.

Nagu Innsbruckis 1964. aastal ja Grenoble'is 1968. aastal, algas turniir väljalangemisringiga, kus Nõukogude Liit sai otse viimasesse ringi peale seda, kui SDV loobus osalemast. Ülejäänud paarid koostati edetabeli abil, mis põhines 1971. aasta maailmameistrivõistluste paigutustel. See oli ühtlasi esimene jäähoki olümpiaturniir ilma Kanada osaluseta.

9. veebruaril avastati, et Saksamaa jäähokimängija Alois Schloder tarvitas efedriini sisaldavat mõnuainet, mistõttu arvati ta turniirilt välja. Preparaadi oli talle aga veidi varem välja kirjutanud Saksamaa jäähokiliidu meeskonnaarst madala vererõhu tõttu. Rahvusvaheline jäähokiliit tühistas kuuekuulise võistluskeelu veidi hiljem ja Schloder oli taas mängus 1972. aasta aprillis maailmameistrivõistlustel.

Tulemused[muuda | muuda lähteteksti]

Esimene voor[muuda | muuda lähteteksti]

Kvalifitseerusid 14 riiki, kuid Ida-Saksamaa, Rumeenia ja Prantsusmaa otsustasid mitte osaleda peamiselt rahalistel põhjustel. Ülejäänud üksteist riiki jagati vastavalt nende 1971. aasta maailmameistrivõistluste positsioonile. NSVL ja viis võitjat, kes mängisid A-alagrupis 1.–6. kohale. Viis kaotajat mängisid B-alagrupis 7.–11. kohale. 1971. aasta edetabel on sulgudes.

  • 3. veebruar
    • Jaapan (11.) 2–8 Tšehhoslovakkia (2.)
    • Rootsi (3.) 8–1 Jugoslaavia (12.)
  • 4. veebruar
    • USA (6.) 5–3 Šveits (7.)
    • Poola (8.) 4–0 Saksa FV (5.)
    • Soome (4.) 13–1 Norra (10.)

A-alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik NSVL USA Tšehhoslovakkia Rootsi Soome Poola Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
1. Nõukogude Liit NSVL X 7:2 5:2 3:3 9:3 9:3 5 4 1 0 33:13 + 20 9
2. Ameerika Ühendriigid USA 2:7 X 5:1 1:5 4:1 6:1 5 3 0 2 18:15 + 3 6
3. Tšehhoslovakkia Tšehhoslovakkia 2:5 1:5 X 2:1 7:1 14:1 5 3 0 2 26:13 + 13 6
4. Rootsi Rootsi 3:3 5:1 1:2 X 3:4 5:3 5 2 1 2 17:13 + 4 5
5. Soome Soome 3:9 1:4 1:7 4:3 X 5:1 5 2 0 3 14:24 - 10 4
6. Poola Poola 3:9 1:6 1:14 3:5 1:5 X 5 0 0 5 9:39 - 30 0

B-alagrupp[muuda | muuda lähteteksti]

Koht tabelis Riik Saksa FV Norra Jaapan Šveits Jugoslaavia Mänge Võite Viike Kaotusi Väravad Väravate vahe Puktid
7. Saksa FV Saksa FV X 5:1 6:7 5:0 6:32 4 3 0 1 22:10 + 12 6
8. Norra Norra 1:5 X 5:4 5:3 5:2 4 3 0 1 16:14 + 2 6
9. Jaapan Jaapan 7:6 4:5 X 3:3 3:2 4 2 1 1 17:16 + 1 5
10. Šveits Šveits 0:5 3:5 3:3 X 3:3 4 0 2 2 9:16 - 7 2
11. Jugoslaavia Jugoslaavia 2:6 2:5 2:3 3:3 X 4 0 1 3 9:17 - 8 1

Medalivõitjad[muuda | muuda lähteteksti]

Koht Meeskond Mängijad
Kuldmedal
NSVL
Juri Blinov, Valeri Harlamov, Vitali Davõdov, Anatoli Firsov, Aleksandr Jakušev, Viktor Kuskin, Vladimir Lutšenko, Aleksander Maltsev, Boriss Mihhailov, Jevgeni Mišakov, Aleksandr Paškov, Vladimir Petrov, Aleksandr Ragulin, Igor Romiševski, Vladimir Šadrin, Jevgeni Simin, Vladislav Tretjak, Valeri Vassiljev, Vladimir Vikulov, Gennadi Tsõgankov
Hõbemedal
USA
Kevin Ahearn, Charles Brown, Henry Boucha, Keith Christiansen, Mike Curran, Robbie Ftorek, Mark Howe, Jeffrey Hymanson, Stuart Irving, Jim McElmury, Dick McGlynn, Tom Mellor, Ronald Naslund, Wally Olds, Frank Sanders, Craig Sarner, Peter Sears, Tim Sheehy
Pronksmedal
Tšehhoslovakkia
Vladimír Bednář, Josef Černý, Vladimír Dzurilla, Richard Farda, Jan Havel, Ivan Hlinka, Jiří Holeček, Jaroslav Holík, Jiří Holík, Josef Horešovský, Jiří Kochta, Oldřich Machač, Vladimír Martinec, Václav Nedomanský, Eduard Novák, František Pospíšil, Bohuslav Šťastný, Rudolf Tajcnár, Karel Vohralík; Trainer: Vladimír Kostka

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]