Interleukiin-10

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Interleukiin 10)
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tsütokiini liigist; superperekonna kohta vaata artiklit Interleukiin-10 (superperekond); immuunravis kasutatava interleukiin 10 kohta vaata artiklit IL-10 immuunteraapia; viiruste poolt sekreteeritavate IL-10 sarnaste valkude kohta vaata artiklit viiruste IL-10

Interleukiin-10 ehk IL-10 on paljude selgroogsete loomade mitmete lümfisüsteemi rakkude poolt teatud sündmuste korral vabastatavad endogeensed lühiajalised valgulised signaalmolekulid, mis vahendavad tõenäoliselt põletikuvastaseid jaimmunosupressiivseid toimeid (immuunvastuse pidurdamine) ning mis liigitatakse põletikuvastaste tsütokiinide hulka.

IL-10-t toodavad ja vabastavad T- (CD4 T-rakud, CD8 T-rakud jt), B-rakud, monotsüüdid, dendriitrakud ja makrofaagid, aga ka kesknärvisüsteemi liigitatud gliiarakud jpt.

Eri tüüpi tsütokiinid kasutavad nn segasignaale, nii näiteks inhibeerib IL-4 ja IL-10 eritamine Th1- tüüpi immuunvastuste supressiooni, vähendamaks makrofaagidelt tuleva IL-12 tootmist.

Põletikutoime arvatakse seisnevat põletikutsütokiinide, nagu IFN-γ, IL-2, IL-3, TNFα ja GM-CSF, sünteesi inhibeerimises.

Interleukiin-10 on 2. rühma (IL10- perekonna), mis koosneb interleukiin-10, IL-19, IL-20, IL-22, IL-24 (Mda-7) ja IL-26, interferoonidest (IFN-alfa, -beeta, -epsilon, -kappa, -oomega, -delta, -tau, ja -gamma) ja interferoonisarnastest molekulidest (limitin, IL-28A, IL-28B, ja IL-29), tsütokiin.[1]

Inimestel kodeerivad IL-10-t IL-10 geenid mis paiknevad 1. kromosoomis ja bioloogiline toime avaldub teatud rakkude (T-rakud, B-rakud, makrofaagid) pinnal paiknevate retseptoritega (hIL-10R) seondudes.

Tänapäeval kodeerivad IL-10-sarnast viiruse IL-10-t (vIL-10) kõik herpesviirused (sh inimese tsütomegaloviirus (HCMV) ja Epsteini-Barri viirus (EBV poolt sünteesitav BCRF1, hiljem CSIF – tsütokiini sünteesi inhibeeriv faktor cytokine synthesis inhibitory factor). Epsteini-Barri viiruse IL-10 (ebvIL-10) avaldab immunosupressiivset toimet inhibeerides inimestel T-rakkude ja NK-rakkude paljunemist, makrofaagide deaktiveerimist, kuid soodustasid B-rakkude paljunemist ja diferentseerumist seda tõenäoliselt selleks et segamatult paljuneda.[2]

Kasvaja sees põletikulise miljöö-põletikulise kasvaja mikrokeskkonna (inglise inflammatory tumor microenvironment) korral sünteesivad IL-10-t aktiveeritud regulatoorsete T-lümfotsüütide populatsioonid.[3]

Teadusuuringud[muuda | muuda lähteteksti]

Lactobacillus fermentum ME-3[muuda | muuda lähteteksti]

Lactobacillus fermentum ME-3 ohutust on katsetatud NIH liini hiirtel (mIL-10) – in vivo hiirkatsete käigus suurendas manustatud ME-3 põletikuvastase tsütokiini IL-10 taseme tõusu soole- ja maksakoes, inditseerides ME-3 immunomodulaarset toimet.

Inimese IL-10 (hIL-10)[muuda | muuda lähteteksti]

Nikotiin[muuda | muuda lähteteksti]

Inimkatse (in vivo) käigus avaldas transdermaalne nikotiiniplaaster IL-10 sünteesile non-adherent mononuclear cells (NAC) poolt pärssivat toimet.[4]

Patoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Ebola viirushaiguse surmlõppega seostatakse tsütokiinide – IFN-γ, IFN-α, IL-2, IL-10 ja tuumornekroosifaktor alfa kõrgenenud taset.[5]

IL-10 geenide ekspressiooni kõrgenenud tasemega seostatakse selliste pahaloomuliste kasvajate levikut nagu melanoom ja mitmed lümfoomid. Melanoomi mikrokeskonnas eritavad vähirakud IL-10.[6]

Interleukiin-10 retseptorite mutatsioonidega seostatakse inimestel selliseid haiguslikke seisundeid nagu psoriaas, ärritatud soole sündroom jt.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Pestka S, Krause CD, Sarkar D, Walter MR, Shi Y, Fisher PB.. "Interleukin-10 and related cytokines and receptors.". Annu Rev Immunol., 2004. Vaadatud 05.09.2014. Inglise.
  2. Barry Slobedman, Peter A. Barry, Juliet V. Spencer, Selmir Avdic ja Allison Abendroth, Virus-Encoded Homologs of Cellular Interleukin-10 and Their Control of Host Immune Function, J. Virol., oktoober 2009, 83. väljaanne, nr 19, lk 9618–9629, doi: 10.1128/JVI.01098-09, veebiversioon (vaadatud 29.09.2014)(inglise keeles)
  3. C. Andrew Stewart, Hannah Metheny, Noriho Iida, Loretta Smith, Miranda Hanson,1 Folkert Steinhagen, Robert M. Leighty, Axel Roers, Christopher L. Karp, Werner Müller, ja Giorgio Trinchieri, Interferon-dependent IL-10 production by Tregs limits tumor Th17 inflammation, J Clin Invest. 1.nov 2013; 123(11): 4859–4874, doi: 10.1172/JCI65180, PMCID: PMC3809773, veebiversioon (vaadatud 02.10.2014)(inglise keeles)
  4. Madretsma S, Wolters LM, van Dijk JP, Tak CJ, Feyerabend C, Wilson JH, Zijlstra FJ., In-vivo effect of nicotine on cytokine production by human non-adherent mononuclear cells. Lühikokkuvõte, Eur J Gastroenterol Hepatol., oktoober 1996 ;8(10):1017–20., veebiversioon (vaadatud 18.09.2014)(inglise keeles)
  5. Anita K. McElroy, Bobbie R. Erickson, Timothy D. Flietstra, Pierre E. Rollin, Stuart T. Nichol, Jonathan S. Towner ja Christina F. Spiropoulou, Ebola Hemorrhagic Fever: Novel Biomarker Correlates of Clinical Outcome, J Infect Dis. (2014) 210 (4): 558–566., doi: 10.1093/infdis/jiu088, 12. veebruar 2014, veebiversioon (vaadatud 05.09.2014) (inglise keeles)
  6. Agnieszka W. Kubicaa ja Jerry D. Brewerb, Melanoma in Immunosuppressed Patients, Mayo Clin Proc. oktoober 2012; 87(10): 991–1003, doi: 10.1016/j.mayocp.2012.04.018, PMCID: PMC3538393, veebiversioon (vaadatud 05.09.2014) (inglise keeles)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]

IL-10 immuunteraapia