Autobahn

Allikas: Vikipeedia
Kiirteed tähistav liiklusmärk on üheks Autobahnide sümboliks

Autobahn (saksa keeles Autobahn, mitmuses Autobahnen) on Saksamaa kiirteedesüsteem. Selle ametlik nimetus on Bundesautobahn (BAB). Saksamaa teedevõrk on üks Euroopa tihedamaid, seal on umbes 12 845 kilomeetrit föderaalkiirteid ja 39 700 kilomeetrit föderaalteid.[1]

Saksamaa Autobahnide võrgustik

Kiiruspiirangud[muuda | muuda lähteteksti]

Autobahnid 3 ja 5 Frankfurteri ristis

Saksamaa kiirteede võrgustik on tuntud ühe vähesena maailmas, kus puudub kiiruspiirang, ehkki autojuhtidel ei soovitata sõita kiiremini kui 130 km/h. Esineb ka teelõike, kus on kiirus piiratud. [1]

Weimari vabariigis ei olnud riiklikke kiiruspiiranguid. Oktoobris 1939, pärast Teise maailmasõja algust, seadsid natsid sisse kütusesäästu eesmärgil 80 km/h kiiruspiirangu.

Detsembris 1952 tühistati Liidupäeva hääletusega kõik kiiruspiirangud. Suurenenud liiklussurmade tõttu kehtestati 1. septembril 1957 siiski 50 km/h piirang linnades. 1972. aastal kehtestati linnavälistel maanteedel – kuid mitte kiirteedel – 100 km/h piirang.

Saksa Demokraatlikus Vabariigis, kus aga kiirteed olid halvemas korral ning neid kasutasid peamiselt SDV sõjavägi ja riiklikud põllumajandusliikurid, oli sisse seatud 100 km/h kiiruspiirang, mida Volkspolizei rangelt jälgis.

Enne 1973. aasta naftakriisi polnud kiiruspiiranguid lisaks Lääne-Saksamaale ka Austria ja Šveitsi kiirteedel. Naftakriisi tõttu kehtestati aga Lääne-Saksamaal 11. novembril 1973 kiirteedel ajutine 100 km/h kiiruspiirang, samas kui Austria ja Šveits seadsid sisse püsivad 130 km/h piirangud.

111 päeva pärast, märtsis 1974, piirang tühistati. Kuigi liidukantsler Willy Brandt ja SPD enamusega Liidupäev toetasid alalise piirangu sisseseadmist, siis Liidunõukogu, kus oli enamus CDU-l, hääletas selle maha. Kompromissiks seati sisse aga 130 km/h soovitatav piirkiirus kuni püsiva piirkiiruse tulemuste põhjaliku uuringuni. Järgneva kolme aasta jooksul teostatigi kahel testlõigul katseid kohustusliku ja soovitatava piirkiirusega. 1977. aasta viimases raportis tõdeti, et kohustuslik piirkiirus võib vähendada liiklussurmade arvu, kuid võib kaasa tuua ka majanduslikke tagajärgi, mispeale valitsus keeldus kohustuslikku piirkiirust sisse seadmast.

1980. aastate keskpaigas kerkis happevihmade ja metsahävingu tõttu esile uus debatt kohustusliku piirkiiruse osas, kuna suurematel kiirustel suureneb ka auto kütusekulu, keskkonnaaktivistid soovitasid kiirust 80 km/h maanteedel ja 100 km/h kiirteedel, mispeale teostatigi uus katse testlõikudel 100 km/h piirkiirusega, kuid lõpuks otsustati piirkiirust mitte sisse seada, kuna see ei vähendanud emissioone märgataval tasemel ja seega ei oleks metsahävingut märkimisväärselt pidurdanud. 1987. aastaks oli kõikidel testlõikudel 100 km/h piirang eemaldatud.

Kiiremini kui 130 km/h sõites (tingimusel, et vastaval teelõigul kiiruspiirangud puudusid) suureneb liiklusõnnetuse korral vastava juhi vastutus. Samas kehtib rohkem kui 3.5-tonnistele veoautodele kiiruspiirang 80 km/h ja bussidele 100 km/h.

Samas piiravad kooskõlas nn. härrasmeeste kokkuleppega Saksa autotootjad - välja arvatud Porsche - autode tippkiirust elektrooniliselt 250 km/hni, et mitte anda valitsusele põhjust piirkiiruse sisseseadmiseks.

Liiklusreeglid[muuda | muuda lähteteksti]

Liiklust kiirteedel jälgib vastava liidumaa kiirteepolitsei (Autobahnpolizei).

  • Kui parempoolne sõidurada on vaba, peab kasutama seda, vasakpoolne rada on üldiselt vaid möödasõiduks.
  • Juht on kohustatud hoidma pikivahet meetrites, mis vastab poolele tema sõidukiirusest kilomeetrites (näiteks 100 km/h korral 50 meetrit). Mais 2006 karmistati karistusi kuni 375-eurose trahvini ja juhiloa äravõtmiseni kuni kolmeks kuuks.
  • Liiklusummiku korral on juhid kohustatud looma kahe vasakpoolseima raja keskele tühja hädaabiraja, et mitte takistada päästeteenistuste õnnetuspaika jõudmist.
  • Kiirteel peatumine (ka teepeenral) on keelatud, välja arvatud hädaolukordades või vältimatul juhul (liiklusummik, liiklusõnnetus). Kütuse lõppemist loetakse välditavaks juhtumiks, sest kiirteel on iga 50 km järel bensiinijaamad.
  • Paremalt möödasõitmine on keelatud, välja arvatud liiklusummikutes. Isegi kui möödasõidetav auto on vasakpoolsel rajal illegaalselt, ei loeta seda vabandatavaks, sel juhul politsei peatab ja trahvib mõlemaid autojuhte.
  • Otsest vähima kiiruse piirangut ei ole, kuid kui on ühes suunas kolm sõidurada, on vasaku raja miinimumkiirus 110 km/h ja keskmise raja miinimumkiirus 90 km/h. Samas on kiirteel keelatud sõita liiklusvahendiga, mille maksimumkiirus on alla 60 km/h.

Nummerdamine[muuda | muuda lähteteksti]

Kiirteede praegune nummerdamissüsteem võeti kasutusele 1974. aastal. Teed algavad suure A-tähega, millele lisatakse tee number. Ühekohalise numbriga kiirteed jooksevad läbi kogu riigi (nt. A7 Taani piirilt Flensburgist Austria piirini Füssenis), kahekohalised on peamiselt regionaalse tähtsusega (kahe suure linna või regiooni vahel, näiteks A24 Berliin-Hamburg), kolmekohalised on tavaliselt kohaliku tähtsusega (näiteks ringteed, või A555 Köln-Bonn). Kahe- ja kolmekohaliste kiirteede numbrid on jagatud:

  • A10-A19 Ida-Saksamaal (Berliin, Saksi-Anhalt, Saksimaa ja Brandenburgi osad; A10 - Berliini ringtee)
  • A20-A29 põhja- ja kirde-Saksamaal
  • A30-A39 Alam-Saksis ja Tüüringis
  • A40-A49 Rhein-Ruhri linnastus ja Hesse liidumaal
  • A52-A59 Alam-Reini alas
  • A60-A67 Rheinland-Pfalzis, Saarimaal, Hesses ja Baden-Württembergi põhjaosas
  • A70-A73 Baieri põhjaosas, Tüüringis, Saksimaa lääneosas
  • A81 Baden-Württembergis
  • A90-A99 Baieri lõunaosas (välja arvatud A98, mis on Baden-Württembergis)

Ida-läänesuunalised kiirteed on paarisarvulised, põhja-lõunasuunalised paarituarvulised. Põhja-lõunasuunaliste kiirteede numbrid kasvavad ida suunas, ida-läänesuunaliste omad lõuna suunas.

Kiirteedel kasutatakse siniseid liiklusmärke valge kirje ja äärisega ja teede numbrid algavad A-tähega, võrreldes föderaalmaanteedega (Bundesstraße), mis kasutavad kollaseid liiklusmärke musta kirje ja äärisega ning teenumbrid algavad B-tähega. B-teedel on maksimaalne alaline piirang 100 km/h. Mõned B-teed on ka ehitatud kiirtee/ekspresstee standarditele vastavaks (kaks sõidurada kummaski suunas eraldatud eraldusribaga), seal võib ka kehtida soovitatav 130 km/h piirkiirus. Neid lõike nimetatakse Autobahnähnliche Straße (kiirteelaadne tee) või ka Gelbe Autobahn (kollane kiirtee, vihjates liiklusmärkidele).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Laugen, Lauri. (06. august 2012). Saksamaa Autobahn'id tähistavad 80. sünnipäeva. Forte.