Heinrich Rautsmann
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Heinrich Rautsmann (vene Генрих Иванович Раутсманн; 1. juuli 1852 Märjamaa kihelkond, Vaimõisa – 14. märts 1924 Tallinn) oli Venemaa keisririigi sõjaväelane, kindralleitnant.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Sündis Märjamaa kihelkonnas Vaimõisa kupja Ants Rautsmanni perekonnas, oli Vaimõisa mõisnike von Wilckenite soosik.
Heinrich Rautsmann omandas hariduse Tallinna Nikolai gümnaasiumis, Peterburi kaardiväe bereiteri koolis, Tveri ratsaväe junkrukoolis ning lõpetas 1886. aastal kiitusega ohvitseride ratsaväekooli. Sõjaväeteenistust alustas Moskva esimeses tragunipolgus 1. juulil 1870.
Lipnik 08.07.1877. Porutšik 28.12.1880. Staabikapten 15.05.1883. Kapten 26.02.1890. Alampolkovnik 26.02.1895. Polkovnik 06.12.1899. Kindralmajor 13.04.1908. Kindralleitnant 06.04.1914.
Rautsmanni kiire karjäär Vene tsaariarmees oli seotud suurvürst Nikolai Nikolajevitš vanema soosinguga, kellele ratsaväelasena imponeeris Rautsmanni ratsutamisoskus.
Rautsmann võttis osa Vene-Türgi sõjast 1877–1878 eskadroni nooremohvitserina. Seejärel oli viis aastat eskadronikomandör. Selle järgnes üle kümne aasta kestnud teenistus staabiohvitserina ja ratsutamise osakonna ülemana ohvitseride ratsaväekoolis, kus ta õpetas ratsutama ka tulevase Soome marssali Mannerheimi. Aastatel 1906–1909 oli ta käsunduskindral reservratsaväe inspektori juures. Seejärel kuni 1917. aastani käsunduskindral armee remondivalitsuse ülema juures. Hiljem teenis Rautsmann reservis olevate ratsaväepolkude ja eraldiseisvate divisjonide ülemana.
1918. aastast oli ta Krimmis, 1920. aastal evakueeriti ta Konstantinoopolisse. 1921. aastast elas ta Tallinnas oma venna, suurkaupmees Juhan Rautsmanni juures kuni oma surmani 1924. aastal. Juhan Rautsma (Rautsmann) vahistati nõukogude okupatsioonivõimude poolt Pärnus 14. juunil 1941 kinni, abikaasa Matilde küüditati, Juhan Rautsma mõisteti süüdi sai 12. märtsil 1942 tribunali poolt Vene NSFV §58-13 surmaotsusega, hukati 4. mail 1942. aastas Sosvas.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Püha Stanislavi orden 3. järk mõõkade ja lehviga (1878)
- Püha Anna orden 4. järk (1878)
- Püha Anna orden 3. järk mõõkade ja lehviga (1879)
- Püha Stanislavi orden 2. järk (1887)
- Püha Anna orden 2. järk (1893)
- Püha Vladimiri 4. järk 25 a. teenistuse eest (1902?)
- Püha Vladimiri orden 3. järk (1907)
- Püha Stanislavi orden 1. järk (1911)
- Püha Anna orden 1. järk (1915)
- Püha Vladimiri orden 2. järk (1916)
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Rautsmann oli abielus Aleksandra Nepljujeviga (suri 19.10.1903 Peterburis), kellega tal oli viis last. Aleksandra Nepljujeva vanavanaisa oli parun Vassili Ivanovitš von Diebitsch. Nepljujevid olid sugulased krahvide Šuvalovite ja vürstide Obolenskitega. Kindrali poeg valgekaartlane Vladimir Rautsmann (1893–1966) oli samuti ratsaväelane, staabikapten, Püha Georgi ordeni kavaler. Suri emigratsioonis Pariisis. Ka teine poeg Georg Rautsmann oli ratsaväeohvitser, teenis 14. Malorossija tragunipolgus.
Rautsmanni varandust tsaariajal hinnati 1924. aastal Eesti kuldkroonides 25 miljonile. Ta oli mitme Kesk-Venemaal asuva mõisa omanik. Talle kuulus mitu maja Peterburis ning aktsiad Venemaa suuremates ettevõtetes.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti sõjaväelased Venemaa sõjaväes Esimeses maailmasõjas
- Venemaa keisririigi kindralleitnandid
- Venemaa keisririigi sõjaväelased
- Püha Anna IV klassi ordeni kavalerid
- Püha Anna III klassi ordeni kavalerid
- Püha Anna II klassi ordeni kavalerid
- Püha Anna I klassi ordeni kavalerid
- Püha Vladimiri IV klassi ordeni kavalerid
- Püha Vladimiri III klassi ordeni kavalerid
- Püha Vladimiri II klassi ordeni kavalerid
- Sündinud 1852
- Surnud 1924