Heinrich Barth

Heinrich Barth (1862).

Heinrich Barth (16. veebruar 1821 Hamburg – 25. november 1865 Berliin) oli saksa Aafrika-uurija, geograaf, arheoloog ja filoloog.

Õpingud ja noorusaastad

Barth õppis Berliini ülikoolis, kus ta põhiained olid arheoloogia ja geograafia. Lisaks kuulas ta germanistika, ajaloo ja õigusteaduse loenguid. Juba õpingute ajal reisis ta Itaalias ja Sitsiilias. 1844. aastal lõpetas ta ülikooli doktorikraadiga. Kolm aastat hiljem, pärast naasmist uurimisreisilt läbi Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida, sai tast Berliini ülikoolis geograafia eradotsent.

Barth oskas ladusalt prantsuse, hispaania, inglise, itaalia ja araabia keelt. Ta valdas ka mitmeid tamašeki keele murdeid, mauride kõneldavat araabia keele murret ning hausa, fula ja kanuri keelt.

Aafrika-reisid

Esimese Aafrika-reisi tegi Barth aastatel 1845–1847 Marokosse, Alžeeriasse, Tuneesiasse ja Liibüasse. Ta rändas maitsi Tangerist Marokos läbi Põhja-Aafrika Egiptusesse. Egiptuse piiril teda rööviti ja ta sai haavata. Pärast paranemist Aleksandrias reisis ta läbi Palestiina, Süüria, Küprose ja Rhodese ning uuris teele jäänud muistiseid. Sel reisil oli ta peamiselt huvitatud vanade foiniiklaste, kreeklaste ja roomlastega seotud arheoloogilistest leidudest.

Barthi järgmine Aafrika-reis kestis kuus aastat. 1849. aastal tegi Briti valitsus misjonärile ja abolitsionistile James Richardsonile ülesandeks kaubandussidemete loomise Lääne-Aafrika sisealadel. 1850. aasta alguses alustas Barth koos Richardsoni ning geoloogi ja astronoomi Adolf Overwegiga Tripolist oma retke. Richardson ja Overweg aga surid vastavalt aastatel 1851 ja 1852 ning seejärel jäi ekspeditsiooni juhtimine Barthi ülesandeks. Barth uuris Tšaadi järvest lõuna poole jäävaid alasid ja Benue jõe ülemjooksu. Viimaks rändas ta Timbuktusse, kus elas kuus kuud. Ta rändas kuue aastaga kokku 16 000 km. Teel tagasi Tripolisse kohtas Barth teist saksa maadeuurijat Eduard Vogelit, kes oli teda otsima saadetud.

Pärast Aafrika-reise

Aastatel 1855–1858 elas Barth Londonis, kus ta kirjutas viimasest reisist neljaandelise reisikirjelduse "Reisen und Entdeckungen in Nord- und Central-Afrika in den Jahren 1849 bis 1855". Üheaegselt nii saksa kui inglise keeles ilmunud teoses kirjeldab Barth üksikasjalikult külastatud maid, nende ajalugu, rahvaid ja maavarasid.

Hiljem reisis Barth veel Väike-Aasias, Hispaanias, Itaalias ja Alpides. 1863. aastal sai tast Berliini ülikooli geograafia professor ja Carl Ritteri järel Berliini geograafiaseltsi president. Kaks aastat hiljem suri Heinrich Barth 44-aastaselt.