Heidi Sarapuu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Heidi Sarapuu (sünninimi Loot; sündinud 25. jaanuaril 1944 Tallinnas) on eesti teatrijuht, lavastaja, stsenarist ja näitekirjanik, raadiotoimetaja ja kuuldemängude autor. Heidi Sarapuu lõpetas 1962. aastal Tallinna 21. Keskkooli ja 1973. aastal Eduard Vilde nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi (Tallinna Ülikool) kultuurharidustöö näitejuhtimise erialal. Töötanud kutseharidussüsteemis õpetaja ja ringijuhina. Teinud kaastöid Eesti Raadios. Aastast 1986. aastast on Heidi Sarapuu Teater Variuse juht, dramaturg ja lavastaja. Aastatel 1999-2007 oli ta Põhjamaade luulefestivalide ja Rahvusraamatukogu kirjandusürituste kavade koostaja.

Kuulub alates 18. aprillist 1998 Eesti Lavastajate Liitu ja alates 19. veebruarist 2003 Eesti Kirjanike Liitu.

Eesti taasiseseisvumise perioodil omandasid eesti ja väliseesti kirjanikest kõnelevad lavastused „Arbujate aegu“ ja „Umbsed tõed“ erilise tähenduse ja pälvisid suure menu nii kodupubliku kui ka Rootsis elavate eestlaste seas. Aastate jooksul on mitmeid kultuuriloolisel materjalil põhinevaid lavastusi mängitud lisaks Rootsile veel Soomes, Norras, Saksamaal, USAs, Kanadas, Austrias, Luksemburgis ja Austraalias. Kontaktide loojana sealsete kultuuriinimestega on Heidi Sarapuu olnud pühendunud Eesti kultuuri saadik ja rahvuskultuuri tutvustaja välisriikides.

Kultuurilugudesse sisseminek on pannud aluse muuseumietenduste kirjutamiseks, lavastamiseks ja organiseerimiseks. Heidi Sarapuu on teinud koostööd Kristjan Raua Majamuuseumi, Eduard Vilde Majamuuseumi, A. H. Tammsaare muuseumi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnaga, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumiga. Valminud on muuseumietendused arbujatest, Marie Underist, Artur Adsonist, Friedebert Tuglasest, Eduard Vildest, A. H. Tammsaarest, Juhan Viidingust. „Laborant Viiding“ tõi Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumile Muuseumiroti auhinna.

Teater Variuse mängukavas on olnud tähtsal kohal Estonia teatri ajaloo käsitlemine. Etendustes on kaasa löönud Rahvusooper Estonia solistid René Soom, Priit Volmer, Urmas Põldma, Mart Laur, Olari Viikholm, 2019. aastal ka Katrin Lehismets Salzburgist.

Lavastused Variuses:[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Arbujate aegu"( 1988)
  • "Umbsed tõed" (1988)
  • "Ella Ilbak" (1989)
  • "Et cetera" (1990)
  • "Samas paadis" (1990)
  • "Austatud Riigikogu liikmed" (1992)
  • "Ystadi eremiit" (1992)
  • "Vana  torukübar" (1992)
  • "Ad astra" (1994)
  • "Surnud  amatsoon" (1995)
  • "Sinine puri" (1996)
  • Jumalaga, Eesti!" (1996)
  • "Legend Graalist"  (1997)
  • "Eesti Kirjanikkude Liit" (1997)
  • "Linnud" (1997)
  • "Mängumehe teekond" (1998)
  • "Tervist, härra Vilde!" (1999)
  • "Põud" (1999)
  • „Argipäev" (2000)
  • "Kojutulek" (2000)
  • "Saaga" (2001)
  • "Nii tasa libiseb mu jalg parketil..." (2002)
  • "Paul Pinnat otsimas" (2003)
  • „Nora" (2003)
  • "Üle vee" (2003)
  • "Doktor Kreutzwald Võrust" (2003)
  • "Lahkumine" (2004)
  • "Värvide igatsus" (2004)
  • "Jutustan teile  oma  lugu..." (2005)
  • "Suzannah" (Jon Fosse 2006)
  • "Tänu tulemast" (2006)
  • "Ankur hiivata!" (Rootsi trubaduuride laevareis 2007)
  • "Helisev viis" (2007)
  • "See ei ole Tammsaare" (2008)
  • "His Master's Voice"  (2008)
  • "Rida on raha" (2009)
  • "Üksi ja Vaba" (2010)
  • "Ananassid šampanjas" (2010)
  • "Lõbusad estoonlased" (2011)
  • "Lageda taeva all" (2012)
  • "Kui me elasime raamatukogus..." (2013)
  • "Viis kuud Vildega" (2013)
  • "Laborant Viiding" (2014)
  • "Undset" (2014)
  • "Suurem kui saatus" (2015)
  • ”Unustatud primadonna “ (2015)
  • ”Mojens!” (2016)
  • ”Saatuslik Nahkhiir” (2016)
  • “Meri muigab teitele vasta”. Koostöö autor- lavastajana Tallinna Linnateatri näitlejatega Kihnu saarel. (2016)
  • “Lennud" (2017)
  • “Premjäär “ (2017)
  • "Vihmapiisad ja kuupaiste“ (2018)
  • “Knock out” (2019)

Kuuldemängud Eesti Raadios[muuda | muuda lähteteksti]

  • „Kolm naist liftis“ (1990) (III auhind 1987. aasta võistlusel)
  • „Kirjad romaanist“ (1991)
  • Elin Toona „Kaleviküla viimne tütar“ (1992)
  • Ella Ilbak“ (1992)
  • „Austatud Riigikogu liikmed“ (1993) 
  • „Lööklaul“ (1993)
  • „Legendaarne Nils Ferlin“ (1994)
  • Gert Helbemäe „Raekooli õpilane“ (1994)
  • „Tina 23“ (1994)
  • „Ära aja mu ringe segi“ (5 osa) (1994)
  • „Jõulud tulnud ju...“ (1995)
  • Torborg Nedreaas „Sinise kaevu muusika“ (1996)
  • „Helesinine mälestus“ (1997)
  • „Müstiline klaver“ (I auhind 1997. aasta võistlusel) (1997)
  • „Tulesaiake“ (1998)
  • „Au hind“ (1998)
  • Tarjei Vesaas „Linnud“ (2001)
  • „Improvisatsioon Griegi teemale“ (2002)
  • „Lageda taeva all“ (2013)
  • „Tervist, härra Vilde!“ (2014)
  • Toomas Haug "Muravu" (2019)

Muud tööd raadios[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandussaadete sarjad:

  • „Mis on meist vassakut kätt üle mere“ (1993)
  • „Kirjatähti Põhjataevas“ (1995-96)
  • „Peegeldus“ (1996-98)
  • „Kahel kaldal“ (2004)

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

1990 Lavastuste „Arbujate aegu“ ja „Umbsed tõed“ eest Eesti Kultuuri Fondi auhind

2004 Põhjamaade Ministrite Nõukogu kultuuripreemia kirjanduse tutvustamise eest Eestis

2013 Valgetähe IV klassi teenetemärk[1]

2013 Kirsti ja Siim Kallase stipendium Eesti Rahvuskultuuri Fondilt

2017 Tammsaare ja Vilde Sõprade Seltsi Klassiku Sõbra tiitel[2]

2019 Tallinna Raemedal Eesti ja Tallinna kultuuriloolise pärandi dramaturgias jäädvustamise eest[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]