Toomas Haug
Toomas Haug (sündinud 1. mail 1956 Tallinnas) on eesti kirjandusloolane.
Ta sündis insener-tehniliste teenistujate peres.
Toomas Haug oli Eesti Vabariigi Kodanike Peakomitee ja Eesti Kongressi liige.
On olnud Isamaa ja Res Publica Liidu ning enne selle moodustamist aastatel 1994–2016 Isamaaliidu liige.[1]
Haridus[muuda | muuda lähteteksti]
Toomas Haug õppis Tallinna 20. Keskkoolis (1963–1966) ning lõpetas 1974. aastal Tallinna 44. Keskkooli[2] ja 1978. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal.
Töö[muuda | muuda lähteteksti]
Toomas Haug töötas aastatel 1978–1983 Friedebert Tuglase majamuuseumis vanemteadurina. Alates 1983. aastast töötab ta ajakirja Looming toimetajana, 1990. aastast peatoimetaja asetäitjana. Aastatel 1990–2003 oli Raadio Vaba Euroopa kaastööline kultuuri- ja sisepoliitika vallas.
Publikatsioone[muuda | muuda lähteteksti]
- "Ristikivi ja taevalik vabariik", Looming 1999 nr 2
- "Traditsiooni õpilane", Looming 1999 nr 12
- "Paradise Lost eesti moodi", Vikerkaar 1999 nr 8–9
- "Lisandusi Jaan Lõo elule ja loomingule", Keel ja Kirjandus 1999 nr 5
- "Eesti proosa 1999: väike teejuht", Looming 2000 nr 3
- "Vaenlaste vastu võideldes: Enn Kippel 100", Looming 2001 nr 2
- "Tallinna tänava kolmnurgas: peatükk kanoniseerimata kirjanduslugu." Looming 2001 nr 12
- "Tammsaare ja Kaplinski – kaksi virolaista etsijää ja toisinajattelijaa", soome keelde tõlkinud Anja Salokannel, Kanava 2002 nr 6
- "Troojamäe tõotus", Eesti Keele Sihtasutus 2004, ISBN 998579088X
- "A. H. T. surm Aafrikas. Lisandusi Leo Frobeniuse "Jumala külalise" kadunud tõlkele." Looming 2006 nr 12
- "Klassikute lahkumine", Eesti Keele Sihtasutus 2010, ISBN 978-9985-79-327-5
- "Kadunud paradiis: identiteet kui looming. XIX sajandi nostalgiat", Looming 2013 nr 4
- "Mööda Koidu tänavat. Ülestähendusi varajasest ajast", Eesti Keele Sihtasutus 2014, ISBN 978-9985-79-603-0
- "Tagasi Troojamäele", Eesti Keele Sihtasutus 2015
- "Muravu (Raamatupood)". Lavanovell kolme pausiga. Looming 2019, nr 2
- "Külaskäik loomemajja / Meistrikursus". Looming 2019, nr 10
- "Meie armas sõõrikubaar". Mininäidend. Looming 2021, nr 5
- "Mustjala. Tõestisündinud lugu". Akadeemia 2021, nr 11
- Teet Kallase juhtum. Märkmeid "Loomingu" novellivõistluse ajaloost. Looming 2022, nr 10
- Viimast korda tsensuurist? Toimetaja ülestähendusi 1987-1988. Looming 2023, nr 2
- Ormussoni-nostalgiat. Keel ja Kirjandus 2023, nr 7
- Juturääkija (Talker). Fragmente. Looming 2023, nr 8
- Kus Ülo on? Okultne seanss. Akadeemia 2023, nr 10
Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]
- 2000 Riigivapi IV klassi teenetemärk
- 2001 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (artiklipreemia: "Tallinna tänava kolmnurgas: peatükk kanoniseerimata kirjanduslugu")
- 2004 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Troojamäe tõotus")
- 2006 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (artiklipreemia: "A. H. T. surm Aafrikas. Lisandusi Leo Frobeniuse "Jumala külalise" kadunud tõlkele")
- 2008 stipendium "Ela ja sära"
- 2010 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ("Klassikute lahkumine")
- 2022 Friedebert Tuglase novelliauhind ("Mustjala. Tõestisündinud lugu")
Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]
Tema järeltulijad on Liina Särkinen, Joonas Hellerma ja Juhan Hellerma. Toomas Haugi praegune elukaaslane on Maarja Vaino.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Äriregistri päring". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 27. märtsil 2010.
- ↑ http://www.mg.edu.ee/?page=vilistlased&lend=VIII[alaline kõdulink]
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Intervjuu Eesti Ekspressis
- EPL – Janika Kronberg: Kindel nagu kivi müüris
- EPL – Toomas Haug: Poliitiline Kross
- Toomas Haug Eesti biograafilises andmebaasis ISIK