Türisalu
| Türisalu | |
|---|---|
|
| |
| Pindala: |
6,4 km² (2020)[1]  |
| Elanikke: |
634 (1.01.2020)[2] |
|
| |
| EHAK-i kood: |
8599[3] |
| Koordinaadid: | 59° 25′ N, 24° 19′ E |
  | |
Türisalu on küla Harku vallas Harju maakonnas, mida on esimest korda mainitud 1378. aastal ("Thurisellet")[4]. Türisalu küla asub kaheksal ruutkilomeetril Harku valla lääneservas. Põllumaad pole külal ajalooliselt kuigivõrd olnud, mistõttu 17. sajandil paiknes külas vaid neli talu. Türisalu kuulus ajalooliselt Keila kihelkonda.[5]
Suurema muutuse tõi kaasa Nõukogude Liidu perioodil raketibaasi loomine. NSVL-i 2. õhutõrjeraketidivisjon haaras enda alla 423 ha suuruse maa-ala. Esimene maaeraldus sõjaväebaasi loomiseks Keila-Joal tehti Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega nr 034 27. juunist 1946, 423,2 ha, hiljem lisandus neid juurde. 1950. algusest kuni aastani 1960 oli Türisalus lennuväli. Lennurajad on veel praegugi looduses aimatavad ja lennujuhtimistorni varemed alles. Tõenäoliselt oli juba siis mõni linnaku hoone juba olemas. Nõukogude väeosad lahkusid Türisalust ja Keila-Joalt 1992 – 1993. Rüüsted algasid kohe peale nõukogude sõjaväe lahkumist. 1994 – 1997 puhastas sealset pinnast ja põhjavett reostusest AS EcoPro.[6]
Kuigi suvilaid hakati Türisalu külla rajama juba 1930. aastatel, muutus Türisalu peamiselt suvituspiirkonnaks just nõukogude perioodil, kui suvilaid hakati rajama ka Keila-Joa piirile.
1964-2015. tegutses külas Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool (1979–1984 kandis kool nime Keila-Joa Sanatoorne Metsakool).[7]
Türisalu Külaselts asutati 14. jaanuaril 2009.[4] Külas tegutsevad külaselts ja spordiklubi.
2010. aasta jaanuari seisuga elas külas aastaringselt (või omas sissekirjutust) 494 inimest, 2020. aastal üle 600. Suvitajaid, kes elavad piirkonnas ajutiselt või püsielanikke, kel on sissekirjutus mujal, on aga kindlasti rohkem.
Loodus[muuda | muuda lähteteksti]
Türisalu piirneb mereäärse mitmekesise ja pinnavormide poolest vahelduva maastikuga Türisalu maastikukaitsealaga (27 ha, moodustatud 1991. aastal). Kaitsealal kaitstakse Laulasmaa–Türisalu klindipoolsaart põhjakaarest ääristavat 29–31 m kõrgust klindiastangut ja sellealust klindimetsa.[8] Astangupealsel lool on kaitse all põõsasmaran. Türisalus maastikukaitsealal asub kaTürisalu pank. 1963 aastal tehti Türisalu pangal ja Vääna-Jõesuu rannas Lenfilmi linateose "Hamlet" võtted, sestpeale kutsutakse Türisalu panka mõnikord ka Hamleti mäeks[9]. Keila-Joa pargini on Türisalu pangast ca 5 km. Türisalu bussipeatuse lähedal asub dramaatilises ürgorus voolava Türisalu oja juga.[10][11]
Türisalust lõuna poole jääb Vääna maastikukaitseala, mis ulatub Tõllinõmme raba ja järveni.[8]
Türisalus ja tema ümbrusest on teada ka mitmeid looduslikke pühapaiku. Näiteks Keila-Joa mõisapargis asuv Silmaallikas[5] ning Türisalu külla piires asunud Hiiekoht. "Hiiekoht Vääna vallas Türisalu (Toorisalu) külas Kõngu talu piiris, kus üks liivamägi on, mille peal alles mõne aasta eest määratu suur tammepuu kasvanud, mida rahvas pühaks pidanud ja seal palvetamas käinud. Kui tuul selle püha tamme viimaks maha murdnud, ei ole keegi julgenud tema risu sealt ära vedada ega koristada, kartes, et selleläbi õnnetus tuleb. Kui siis viimaks üks mees selle tamme sealt ära koristanud, kukutanud tema kariloomad endid kõrgelt kaldalt merde. Niisuguste elajate allakukkumist olla mitmele juhtunud, kes sealt risu vedanud. Nõnda on seal siis püha hiis olnud." (Jung III: 92 Kei 36 < A. Suurkask Viljandist)[12]
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Maa-amet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaamet, vaadatud 10.11.2020.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ 4,0 4,1 "Türisalu küla". Türisalu külaseltsi kodulehekülg.
- ↑ 5,0 5,1 "Suusõnaline ajalooline traditsioon Keila kihelkonnast. Kogunud Paula Heidemann 1930. a. suvel". Folklore.
- ↑ "Türisalu raketibaas". Visit Harku.
- ↑ "Keila-Joa Sanatoorne Internaatkool".
- ↑ 8,0 8,1 "Looduskaitsealad". Looduskalender.
- ↑ "Ajalugu". Vääna-Jõesuu külaselts.
- ↑ "Väljasõit loodusesse". RMK.
- ↑ "Türisalu pank". Eesti Entsüklopeedia.
- ↑ "J. Jung pyhapaikadest III". Maavalla Koda, 1910. Vaadatud 24.07.2021.
