Hans Wühner
Hans Wühner (sünninimi Hans Vanakubja; 13. november (vkj 30. oktoober) 1836 Aidu vald (Paistu kihelkond) – 13. august (30. juuli) 1911 Karula vald) oli kihelkonnakooliõpetaja ja eesti rahvusliku liikumise tegelane.
Ta õppis Aidu vallakoolis ja aastail 1849–1854 Viljandi elementaarkoolis ja Viljandi kreiskoolis. Sooritas 1854. aastal kihelkonnakooliõpetaja kutseeksami ja töötas seejärel Paistu kihelkonnakoolis (1854–1858), Tarvastu kihelkonnakoolis (1858–1880) ja Tarvastu köstrina. Koolmeistrina kasvatas Wühner õpilastes rahvustunnet ja isamaalisust. Tema käe all on õppinud Mihkel Veske, Ado Grenzstein, Martin Lipp.
Wühner oli aktiivne rahvusliku liikumise tegelane, edendades Tarvastu kultuuri- ja hariduselu ning korraldades ühiskondlikke üritusi. Ta asutas kohaliku laulukoori ning 1860. aastal ühe esimese eesti rahvaraamatukogu. Wühner oli koos Jaan Adamsoniga Eesti Aleksandrikooli mõtte algatajaid ning Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Oli Eesti Kirjameeste Seltsi praktiline asutaja ning liige aastail 1972–1881 ja Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees (1895–1897). Tegi kaastööd kõikidele rahvuslikele ajalehtedele. Wühner oli üks väheseid rahvuslasi, kes osales kõigis olulisemates ärkamisaja ettevõtmistes.
Ta ostis 1880. aastal Nõo kihelkonnas asunud Keeri mõisa ning oli Nõo kiriku eestseisja.
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tema pojad olid Karula koguduse pastor Theodor Hans Wühner ja Valga Peetri koguduse märterpastor Richard Alexander Georg Wühner.
Tema vend oli Martin Wühner.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hans Wühner Eesti biograafilises andmebaasis ISIK