Rahvaraamatukogu

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Rahvaraamatukogu (ka avalik raamatukogu) on tasuta üldkasutatav raamatukogu.

Rahvaraamatukogu põhiülesanne on mingi asula või piirkonna elanike teenindamine ning selle tegevust rahastatakse reeglina kohaliku omavalitsuse ja/või riigi eelarvest. Taolisel raamatukogul on universaalne kogu, mis püüab vastata laia elanikkonna infovajadustele ega keskendu süvitsi ühelegi konkreetsele teemavaldkonnale.

Rahvaraamatukogud Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis reguleerib rahvaraamatukogude tegevust 1998. aastal vastu võetud rahvaraamatukogu seadus.

Seaduse kohaselt on rahvaraamatukogu munitsipaalraamatukogu, mis kogub, säilitab ja teeb lugejale kättesaadavaks temale vajalikud trükised, auvised ja teised teavikud ning avalikud andmebaasid. Rahvaraamatukogu eesmärk on tagada elanikele vaba ja piiramatu juurdepääs informatsioonile, teadmistele, inimmõtte saavutustele ning kultuurile, toetada elukestvat õppimist ja enesetäiendamist.

Igas kuni 10 000 elanikuga linnas peab olema vähemalt üks rahvaraamatukogu, suuremates linnades üks rahvaraamatukogu 15 000 elaniku kohta. Maapiirkondades on ette nähtud üks rahvaraamatukogu 500 inimese kohta.

Eesti rahvaraamatukogud tegutsevad kohalike omavalitsuste haldusalas, kuid neid finantseeritakse nii kohaliku omavalitsuse kui ka riigi eelarvest. Riigieelarvest kaetakse vaid teavikute soetamise, riiklike programmide elluviimise ja internetiühenduse tagamisega seotud kulud, muus osas vastutab eelarve eest kohalik omavalitsus.

Riiklikul tasandil koordineerib rahvaraamatukogude rahastamist ja nende tegevusega seotud poliitilis-õiguslikke küsimusi kultuuriministeerium.

Rahvaraamatukogu alaliigid on Eestis maakonnaraamatukogu ja keskraamatukogu.

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]