Martin Lipp

Allikas: Vikipeedia
Martin Lipp

Martin Lipp (14. aprill 1854 Vooru8. märts 1923 Tallinn) oli eesti vaimulik, rahvusliku liikumise tegelane ja harrastusajaloolane.

Lipp sündis Tarvastu kihelkonnas ja õppis sealses kihelkonnakoolis, seejärel ka Valga kreiskoolis ning lõpuks Tartu Ülikoolis usuteadust. Ta oli kirikuõpetaja Paides, Iisakus, Tartus, Kaarmas ja Nõos. Ta kuulus Eesti Kirjameeste Seltsi ja Eesti Üliõpilaste Seltsi, samuti tegi kaastööd Perno Postimehele ja Eesti Postimehele. Lipp oli Jakob Hurda toetaja ja lahkus pärast 1881. aastat Eesti Kirjameeste Seltsist. Lipp tegeles ka muusikaga, tema kirjutatud on populaarse laulu "Eesti lipp" sõnad, (algselt kandis pealkirja "Eesti, Eesti, ela sa!"), sellele luuletusele kirjutas helilooja Enn Võrk viisi 1922. aastal ja Juhan Aavik 1933. aastal.

Ta oli ka eesti genealoogia rajajaid, kirjutades mitu suguvõsaloolist raamatut.

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • Lipp, Martin 1901. Koolilaste Kirikulugu. (2. trükk.) Tallinn: K. Busch.
  • Lipp, Martin 1901. Koolilaste Piibli lugu ehk Vana ja Uue Seaduse piibli jutustused salmidega. (5. trükk.) Tallinn: K. Buschi raamatukauplus.
  • Lipp, Martin 1902. Lihtsad Lilled põllu peenralt ja niidu nõlvalt. ([Luuletused] Kodu kannide 3. anne.) Tallinn: Jakob Ploompuu raamatukauplus.
  • Lipp, Martin 1907. Masingite suguvõsa: Hariduse- ja perekonnaloolised uurimised. (Eesti Kirjanduse Seltsi toimetused nr 3. Eesti suguvõsade uurimised nr 1) Tartu: Postimees.
  • Lipp, Martin 1908. Lutheruse Väike Katekismus. Tartu: K. Sööt.
  • Lipp, Martin 1909. Päikse kullas: Uued luuletused. Tartu: K. Sööt.
  • Lipp, Martin 1932. Karellide suguvõsa: Haridus- ja perekonnaloolised uurimused. (Täiendanud ja redigeerinud Aadu Lüüs.) Tartu: A. Annuk.

Mälestused[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Martin Lipu vend oli Jaan Lipp. Tema tütar Helmi Magdalene oli abielus Rudolf Hurdaga, Jakob Hurda pojaga.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]