Mine sisu juurde

Granaatõun

Allikas: Vikipeedia
Granaatõun koos lahtise tükiga
Kogemata kolmnurksena näiva granaatõuna seemne ümbrisega läbivalgus mikroskoobiga vaadatuna, mis käib kokku sama objekti polariseeritud pildiga
Avatud vili

Granaatõun on hariliku granaadipuu vili.

See on tiheda punase koorega, sidrunist veidi suurem 5–12 cm läbimõõduga mari, mis sisaldab umbes 600 seemet. Seemned koos neid ümbritseva mahlaka viljalihaga on söödavad. Kest ja membraan moodustavad granaatõuna kogumassist ligikaudu 44%.[1]

Granaatõuna mahl on ergutava ja immuunsüsteemi tugevdava toimega.

Granaatõun on viljakuse ja võimu sümbol.

Värskete granaatõunte toiteväärtus ja biokeemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]
Toitained[1]
Toitaine Väärtus
100 g kohta
Vesi77,93 g
Kalorsus83 kcal
Valgud1,67 g
Lipiidid1,17 g
Tuhk0,53 g
Süsivesikud18,70 g
Suhkrud18,70 g
Kiudained4,0 g
Toiteelemendid[1]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaltsium (Ca)10,0 mg
Raud (Fe)0,30 mg
Magneesium (Mg)12,0 mg
Fosfor (P)36,0 mg
Kaalium (K)236,0 mg
Naatrium (Na)3,0 mg
Tsink (Zn)0,35 mg
Vask (Cu)0,16 mg
Mangaan (Mn)0,12 mg
Seleen (Se)0,50 μg
(1 g = 1000 mg; 1 mg = 1000 μg)
Vitamiinid[1]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
C10,2 mg
B10,07 mg
B20,05 mg
B30,29 mg
B47,60 mg
B50,38 mg
B60,08 mg
E0,60 mg
K16,4 μg
Folaadid38,0 μg
  1. 1 2 3 4 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 29.11.2010.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]