Georg von Seidlitz

Seidlitzi suguvõsa aadlivapp

Georg Carl Maria von Seidlitz (7. (ukj 19. juuni) 1840 Peterburi – 15. juuli 1917 Irschenhausen, Baieri, Saksamaa) oli baltisaksa päritolu zooloog.

Elulugu

Päritolu ja haridustee

Pärit Eestimaa aadlisuguvõsast. Tema isa oli Tallinna kodanik, meditsiiniprofessor, tõeline riiginõunik ja Väätsa mõisnik Karl Johann von Seidlitz (1798–1885). Ema Justine Charlotte von Rauch (1818−1898) oli ihuarst salanõunik Georg von Rauchi tütar. Sai esmalt koduhariduse, seejärel õppis Tartu gümnaasiumis. Astus 1858. aastal Tartu ülikooli, kus tudeeris anatoomiat ja zooloogiat. Lõpetas stuudiumi 1862. aastal zooloogiakandidaadi kraadiga. Seejärel täiendas ta end kuni 1865. aastani Berliinis. Reisis Transilvaanias, Itaalias, Sitsiilias, Lõuna-Prantsusmaal ja Hispaanias. 1866. aastal kaitses ta Tartu ülikoolis zooloogiamagistri teaduslikku kraadi. 1867. aastal viibis Dresdenis ja Leipzigis. Naasis Tartusse, kus promoveerus 1868. aastal zooloogiadoktoriks.

Tartu ülikooli õppejõud

Aastatel 1869−1874 oli ta Tartu ülikooli zooloogia eradotsent. 1871. aastal kandideeris ta dotsendi ametikohale, kuid ülikooli nõukogu lükkas tema kandidatuuri tagasi. Zooloogiadotsendiks kinnitati ta 1874. aastal. Sel ametikohal oli ta aastani 1877, mil ta lahkus Ida-Preisimaale Königsbergi.

Königsbergi periood 1877−1895

Königsbergis sai temast 1877. aastal Kuramaalt pärit anatoomiaprofessori Karl Wilhelm von Kupfferi (1829−1902) juures anatoomiainstituudi assistent ja prosektor. Alates 1879. aastast oli ta Königsbergi ülikooli anatoomia- ja zooloogia eradotsent. Omandas Königsbergi lähedal Charlottenthali ja Ratshofi mõisad, mille ta müüs 1895. aastal. Aastatel 1887−1895 elas Königsbergis.

Viimased eluaastad ja surm

Asus 1895. aastal elama Baierisse Münchenisse, kus tegutses eraõpetlasena. Alates 1901. aastast oli tema elukohaks Irschenhausen Müncheni lähedal, kus ta ka 1917. aastal 77-aastaselt suri.

Teoseid

• Die Bildungsgesetze der Vogeleier in histologischer und genetischer Beziehung und das Transmutationsgesetz der Organismen (1869)
• Die Darwin´sche Theorie. Elf Vorlesungen über die Entstehung der Thiere und Pflanzen durch Naturzüchtung (1875)
• Beiträge zur Deszendenztheorie (1876)
• Fauna Transsylvanica. Die Käfer (Coleoptera) Siebenbürgens (1891)

Georg von Seidlitz oma õe Marie ja venna Karl Johanniga 1844. aastal. See on vanim teadaolev dagerrotüüp Eestis

Isiklikku

Tema abikaasa oli Tallinnas sündinud Amalie Karoline Elisabeth Koppelson (1846–1902). Abielust sündisid:

• Anna (1867), Baieri arhitekti Max Langheinrichi abikaasa
• Elsa (1869), Münchenis elanud professor Heincke abikaasa
• Gerhard (1871–1912), meditsiinidoktor Ida-Preisimaal, abiellus Gertrud Krausega
• Marie Dorothea Margarethe (1875), Lutheri vabriku keemiku Oskar Paulseni abikaasa

Tema poolõde Marie (1832–1903) oli abielus Tartu linnapea ja arstiteadlase Georg von Oettingeniga (1824–1916).

Välislingid

• Georg von Seidlitz Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
• Georg von Seidlitz veebisaidil "BBLD - Baltisches biografisches Lexikon digital"