Karl von Seidlitz
Karl Johann von Seidlitz (6. (ukj 17. märts) 1798 Eestimaa kubermang – 7. (ukj 19. veebruar) 1885 Tartu) oli baltisaksa arstiteadlane, tõeline riiginõunik.
Ta õppis aastatel 1815–1820 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas[1].
1823 saadeti ta Astrahani võitlema kooleraepideemiaga. 1828–29 osales ta Seitsmendas Vene-Türgi sõjas peaarstina. Sõda lõppes Venemaale võidukalt ja Türgi pidi tegema talle suuri territoriaalseid järeleandmisi. Pärast erruminekut tuli ta Tartusse tagasi ja elas seal surmani. 1854 avaldas ta mälestusteraamatu Türgi sõjast "Zur Erinnerung an den Türkischen Feldzug aus den Jahren 1828-29".
1868–69 juhatas Seidlitz Eesti Looduseuurijate Seltsi.
Kultuurilukku läks Seidlitz sõprusega endast 15 aastat vanema Vassili Žukovskiga, kellega oli kirjavahetuses kuni viimase surmani 1852. Pärast kirjutas ta Žukovskist kolm raamatut (kaks vene ja ühe saksa keeles), neist viimane ilmus Žukovski 100. sünniaastapäevaks 1883.
Tema poeg oli bioloog Georg von Seidlitz.
Karl Johann von Seidlitz on maetud Raadi kalmistule.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 1047, lk. 71
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Stackelberg, Otto Magnus von: Karl Johann von Seidlitz, Genealogisches Handbuch der estländischen Ritterschaft, Bd.: 3, Görlitz, 1930, seite 254
- Hasselblatt, Arnold / Otto, Gustav: Karl von Seidlitz, Album academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat, Dorpat, 1889, seite 71