Georg von Seidlitz
Georg Carl Maria von Seidlitz (7. juuni 1840, Tšornaja Retška, Venemaa – 15. juuli 1917, Irschenhausen, Saksamaa) oli zooloog.
Ta sündis Tallinna kodaniku, meditsiiniprofessori, tõelise riiginõuniku ja Väätsa mõisniku Carl Johann von Seidlitzi (1798–1885) pojana. Õppis Tartu Ülikoolis 1858–1868, tudeeris ka Berliini, Leipzigi ja Dresdeni Ülikoolis. Töötas Tartu Ülikoolis zooloogia eradotsendina 1869–1874 ja dotsendina 1874–1877. Pärast seda elas 1877. aastast Königsbergis, oli Königsbergi Ülikoolis assistent ja prosektor.[1]
Liivimaals kuulus talle Lota mõis (Charlottenthal) Tartumaal.[2]
Sisukord
Pere[muuda | muuda lähteteksti]
Tema abikaasa oli Tallinnas sündinud Amalie Karoline Elisabeth Koppelson (1846–1902).[2] Abielust sündisid:
- Anna (1867), Baieri arhitekti Max Langheinrichi abikaasa
- Elsa (1869), Münchenis elanud professor Heincke abikaasa
- Gerhard (1871–1912), meditsiinidoktor Ida-Preisimaal, abiellus Gertrud Krausega
- Marie Dorothea Margarethe (1875), Lutheri vabriku keemiku Oskar Paulseni abikaasa
Tema poolõde Marie (1832–1903) oli abielus Tartu linnapea ja arstiteadlase Georg von Oettingeniga (1824–1916).
Teosed[muuda | muuda lähteteksti]
- Seidlitz, Georg 1871. Die Darwin'sche Theorie. Dorpat: C. Mattiesen.
- Seidlitz, Georg 1876. Beiträge zur Descendez-Theorie. Leipzig: W. Engelmann.
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Arnold Hasselblatt: "Album Academicum der Kaiserlichen Universität Dorpat", Dorpat: C. Mattiesen, 1889, Matrikkel 6821, lk.498
- ↑ 2,0 2,1 Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Band: 2 Estland, Teil 3, Görlitz, 1930, lk 255.
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Georg von Seidlitz Eesti vanema kirjanduse digitaalses tekstikogus EEVA
