Ernst Puusepp
Ernst Puusepp (ka Ernst Pusep; 1. aprill 1898 Lasva vald, Võrumaa – 6. oktoober 1944 Läänemeri) oli eesti vaimulik.
Puusepp lõpetas aastal 1926 eksternina Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Sel ajal tõlkis ta setu keelde Uue Testamendi neli evangeeliumi, mis avaldati 1926. aastal nime all "Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium: Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt" ("seto kiilde ümbre pannu' Ernst Puusepp; keele poolõst õiõnduisi tennü' P. Voolaine" Tartoh: Akadeemiline Emakeele Selts, 1926)[1].
Aastatel 1927–1936 õppis Puusepp Tartu Ülikooli usuteaduskonnas[2]. Juba üliõpilasena töötas ta Petseri Peetri koguduses[3] Usuteadlane Priit Rohtmets nimetab Puuseppa aga üheks 1920. aastate lõpul esile kerkinud nn valepastoritest: "Samuti tekkis sel peataoleku ajal mitmeid juhuseotsijaid, kes omamata küll vaimuliku kutset, suutsid vabakirikliku või protestantliku suuna näiliste pooldajate ja propageerijatena kogudusi meelitada üldkirikust lahkuma. /---/Nii juhtus see näiteks Petseris, kus Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane Ernst Puusepp sarnast skeemi kasutades kohaliku koguduse õpetajaks valiti. Kuigi noor usuteadlane võitis palju poolehoidjaid, ei õnnestunud kogudusel kirikust eralduda. Seepeale asutas Puusepp oma pooldajatega uue, kuid endisega sama nime kandva usuühingu, mis aga ei allunud Eesti Evangeeliumi Luteri Usu Kiriku konsistooriumile."[4]
4. detsembril 1930 arreteeriti Ernst Puusepp Tallinna raudteejaamas joobnuna magamise eest[5].
1930. aastatel töötas Ernst Puusepp Petseris perekonnaseisuametnikuna ning Tartus linnanõunikuna. 24. mail 1933 tagandas Tartu-Võru rahukogu ta Petseri perekonnaseisuametniku kohalt hooletu asjaajamise ja dokumentide sissekannete mittetäitmise pärast[6]. Kui 1931. aasta septembris tehtud revisjoni järel kohus tagandas ta Petseri perekonnaseisuametniku kohalt "väärnähete pärast" (Postimehe teatel "selgus, et perekonnaseisu asju on aetud väga lohakalt"), otsustas linnavolikogu linnavalitsuse ettepanekul Puusepa kohtukulud (25 krooni) enda kanda võtta.[7][8]
Õpetajaks ordineeriti Puusepp alles 19. detsembril 1937[2].
Ernst Puusepp oli aastatel 1938–1943 Harju-Risti ja Nõva koguduse õpetaja. Aastatel 1943–1944 oli ta Mustjala Anna koguduse õpetaja; lisaks hooldas ta aastal 1944 veel Pöide, Muhu ja Saaremaa Jaani kogudust[9].
Ernst Puusepp hukkus Eestist põgenemisel Läänemerel laeval Nordstern[viide?].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ http://tartu.ester.ee/record=b1320156~S1*est
- ↑ 2,0 2,1 Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. II, lk 469
- ↑ "Killukesi kiviteelt" Misjonifailid nr 9, 10.12.2006
- ↑ Priit Rohtmets "Mustjala ususõda: Valepastor Alfred Kliimani tegevusest Saaremaal 1930. aastatel" - "Verbum habet Sakala. Nova series" I, Tartu: korp! Sakala, 2007, lk 52-69 (lk 53); EELKKA (Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku konsistooriumi arhiiv), Petseri Peetri kogudus,10.12.1930
- ↑ Õpetajahärra soolaputkas. Rahvaleht, 6. detsember 1930, nr 144, lk 1.
- ↑ Rahukogu tagandas Petseri perekonnaseisuametnik-pastori Puusepa. Vaba Maa, 26. mai 1933, nr 122, lk 6.
- ↑ "Ringi ümber kodumaa. Petserist" Postimees, 22.09.1934, nr 259, lk 6 (Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia Kirjandusmuuseumis)
- ↑ Postimees, 26.05.1933, nr 122 (Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia Kirjandusmuuseumis)
- ↑ Konrad Veem Eesti Vaba Rahvakirik Dokumentatsioon ja leksikon EVR Stockholm 1988
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Õpetaja "isikliku talaariga". Rahvaleht, 14. aprill 1931, nr 43, lk 4.