Otto Sternbeck: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Resümee puudub
Resümee puudub
7. rida: 7. rida:
| Hüüdnimi =
| Hüüdnimi =
| Sünniaeg = [[24. detsember]] [[1884]]
| Sünniaeg = [[24. detsember]] [[1884]]
| Sünnikoht = Albu vald, [[Järvamaa]]
| Sünnikoht = [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järva-Madise kihelkond]], [[Järvamaa]]
| Surmaaeg = [[23. juuni]] [[1941]]
| Surmaaeg = [[23. juuni]] [[1941]]
| Surmakoht = [[Tallinn]]
| Surmakoht = [[Tallinn]]
16. rida: 16. rida:
| Autasud = [[Püha Stanislavi orden]] III järk<br>[[Püha Anna orden]] III ja II järk<br>[[Vabadusrist]] I/2<br>[[Kaitseliidu Valgerist|Kaitseliidu Valgeristi]] III klass
| Autasud = [[Püha Stanislavi orden]] III järk<br>[[Püha Anna orden]] III ja II järk<br>[[Vabadusrist]] I/2<br>[[Kaitseliidu Valgerist|Kaitseliidu Valgeristi]] III klass
}}
}}
'''Otto Sternbeck''' [[Vabadusrist|VR I/2]] ([[24. detsember]] [[1884]] Albu vald, [[Järvamaa]] – [[23. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik.
'''Otto Sternbeck''' [[Vabadusrist|VR I/2]] (12. detsember ([[vkj]])/ [[24. detsember]] [[1884]] [[Albu vald (Järva-Madise kihelkond)|Albu vald]], [[Järva-Madise kihelkond]], [[Järvamaa]] – [[23. juuni]] [[1941]] [[Tallinn]]) oli Eesti sõjaväelane ([[kindralmajor]]) ja poliitik.


[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Sotsialistliku]] revolutsionäärina oli ta korduvalt vanglas ja Siberisse saadetud.
[[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|Sotsialistliku]] revolutsionäärina oli ta korduvalt vanglas ja Siberisse saadetud.


[[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguses [[1914]]. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Petrošenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati O. Sternbeck [[1915]]. aasta detsembris [[alamlipnik]]uks ja [[1916]]. aastal [[lipnik]]uks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ja Püha Anna III ja II järgu ordenid.
[[Esimene maailmasõda|I maailmasõja]] alguses [[1914]]. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Porutšenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati ta detsembris [[1914]] [[alamlipnik]]uks, [[1916]]. aastal [[lipnik]]uks, 23. veebruaril 1917 [[alamporutšik]]uks ja 29. septembril 1917 [[porutšik]]uks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ning Püha Anna III ja II järgu ordeni.


Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli O. Sternbeck [[7. november|7. novembril]] [[1917]] kodumaale, kus ta valiti [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks ja pandi ametisse [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi komandandiks.
Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli ta [[7. november|7. novembril]] [[1917]] kodumaale, kus ta valiti [[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] liikmeks ja pandi ametisse [[1. Eesti jalaväediviis]]i staabi komandandiks.


Vabadussõja alates määrati ta [[Tallinna 1. kaitsepataljon]]i ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 [[8. jalaväepolk|8. jalaväepolg]]uks. [[6. mai]]st [[1919]] ülendati O. Sternbeck [[alamkapten]]iks ja 23. oktoobrist kapteniks.
Vabadussõja alates määrati ta [[Tallinna 1. kaitsepataljon]]i ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 [[8. jalaväepolk|8. jalaväepolg]]uks. [[6. mai]]st [[1919]] ülendati ta [[alamkapten]]iks ja 23. oktoobrist [[kapten]]iks.


Alanud rahuajal ülendati [[19. juuni]]l [[1920]] [[alampolkovnik]]uks. Alates [[1. jaanuar]]ist [[1921]] (nimetatud 28. jaanuaril 1921)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00238_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=16f9263f38d92664a49038c44bdc46f2</ref>) teenis ta laskeinspektorina. [[24. veebruar]]il [[1927]] ülendati O. Sternbeck [[kolonel]]iks. [[1. juuni]]st [[1929]] määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril [[1933]] kutsuti ta teedeministriks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi valitsusse]]; selles ametis olles sai [[24. veebruar]]il [[1937]] oma viimase ametikõrgenduse – [[kindralmajor]]iks. Käskkirjaga 23. septembrist 1936 vabastas riigivanem Otto Sternbecki jalaväe inspektori ametikohalt arvates 1. septembrist 1936. [[26. august]]ist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242467&img=era0031_005_0000377_00048_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a258d946793764618246fb3e1e2ef34c</ref>. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937.
Alanud rahuajal ülendati [[19. juuni]]l [[1920]] [[alampolkovnik]]uks. Alates [[1. jaanuar]]ist [[1921]] (nimetatud 28. jaanuaril 1921)<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00238_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=16f9263f38d92664a49038c44bdc46f2</ref>) teenis ta laskeinspektorina. [[24. veebruar]]il [[1927]] ülendati O. Sternbeck [[kolonel]]iks. [[1. juuni]]st [[1929]] määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril [[1933]] kutsuti ta teedeministriks [[Konstantin Pätsi viies valitsus|Konstantin Pätsi valitsusse]]; selles ametis olles sai [[24. veebruar]]il [[1937]] oma viimase ametikõrgenduse – [[kindralmajor]]iks. Käskkirjaga 23. septembrist 1936 vabastas riigivanem Otto Sternbecki jalaväe inspektori ametikohalt arvates 1. septembrist 1936. [[26. august]]ist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242467&img=era0031_005_0000377_00048_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a258d946793764618246fb3e1e2ef34c</ref>. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937.


1940. aastal oli Otto Sternbeck [[riigi usaldusmees]] aktsiaseltsis "[[Volta tehas|Volta Tehas]]ed"<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]], 28. veebruar 1940, nr. 28, lk. 1.</ref>.
1940. aastal oli ta [[riigi usaldusmees]] aktsiaseltsis "[[Volta tehas|Volta Tehas]]ed".<ref>10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. [[Rahvaleht]] nr 28, 28. veebruar 1940, lk 1</ref> Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. jaanuaril 1941<ref>Linnaleht, 12. september 1941, lk 2</ref> [[NKVD]] poolt ja lasti [[23. juuni]]l [[1941]] maha.


== Sternbeck ja laskesport ==
== Sternbeck ja laskesport ==
Kõigi nende tööde kõrvalt tegi O. Sternbeck oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina, ta pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja [[Kaitseliit|Kaitseliidus]]. [[1934]]. aastast oli Sternbeck [[Eesti Laskurliit|Eesti Laskurliidu]] esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal [[1935]] [[Rooma]]s, aastal [[1937]] [[Helsingi]]s ja aastal [[1939]] [[Luzern]]is. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.
Kõigi nende tööde kõrvalt tegi ta oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina ning pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja [[Kaitseliit|Kaitseliidus]]. [[1934]]. aastast oli ta [[Eesti Laskurliit|Eesti Laskurliidu]] esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal [[1935]] [[Rooma]]s, aastal [[1937]] [[Helsingi]]s ja aastal [[1939]] [[Luzern]]is. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.


Kindralmajor Otto Sternbeck on mitme laskeasjandust käsitleva raamatu autor.
Ta on mitme laskeasjandust käsitleva raamatu autor.

Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. jaanuaril 1941<ref>"Linnaleht" 12. september 1941, lk 2.</ref> [[NKVD]] poolt ja lasti [[23. juuni]]l [[1941]] maha.


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
<references/>


== Välislingid ==
== Välislingid ==
*{{ESBL|id=Otto_Sternbeck}}
*{{ESBL|id=Otto_Sternbeck}}
* [http://www.mil.ee/?id=289 Mälestustahvli avamine kindralmajor Otto Sternbeckile]
*[http://www.mil.ee/?id=289 Mälestustahvli avamine kindralmajor Otto Sternbeckile]
*[[Kaido Jaanson]], [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Sobrad_TUNA2007_2.pdf Sõbrad. Vähemlane Otto Sternbeck ja enamlane Aleksander Kesküla 1905], Tuna, 2007 nr 2
*[[Kaido Jaanson]]. [http://rahvusarhiiv.ra.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/JaansonKaido_Sobrad_TUNA2007_2.pdf Sõbrad. Vähemlane Otto Sternbeck ja enamlane Aleksander Kesküla 1905]. Tuna, 2007 nr 2
*[https://www.memoriaal.ee/otsing/?q=0000093443 Eesti kommunismiohvrid 1940–1991]


{{JÄRJESTA:Sternbeck, Otto}}
{{JÄRJESTA:Sternbeck, Otto}}
57. rida: 56. rida:
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]]
[[Kategooria:Hukatud Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Eesti sporditegelased]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]
[[Kategooria:Sündinud 1884]]

Redaktsioon: 27. juuni 2021, kell 08:30

Otto Sternbeck
Sünniaeg 24. detsember 1884
Albu vald, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa
Surmaaeg 23. juuni 1941
Tallinn
Teenistus Venemaa keisririik
Eesti Vabariik
Auaste kindralmajor
Juhtinud 8. jalaväepolk
Sõjad/lahingud Esimene maailmasõda
Eesti Vabadussõda
Autasud Püha Stanislavi orden III järk
Püha Anna orden III ja II järk
Vabadusrist I/2
Kaitseliidu Valgeristi III klass

Otto Sternbeck VR I/2 (12. detsember (vkj)/ 24. detsember 1884 Albu vald, Järva-Madise kihelkond, Järvamaa – 23. juuni 1941 Tallinn) oli Eesti sõjaväelane (kindralmajor) ja poliitik.

Sotsialistliku revolutsionäärina oli ta korduvalt vanglas ja Siberisse saadetud.

I maailmasõja alguses 1914. aastal astus vabatahtlikuna sõjaväkke, kus määrati 266. Porutšenski jalaväepolku. Lahinguis ülesnäidatud vapruse eest ülendati ta detsembris 1914 alamlipnikuks, 1916. aastal lipnikuks, 23. veebruaril 1917 alamporutšikuks ja 29. septembril 1917 porutšikuks. Teenis tsaariarmees välja Püha Stanislavi III järgu ning Püha Anna III ja II järgu ordeni.

Eesti rahvusväeosade asutamisel tuli ta 7. novembril 1917 kodumaale, kus ta valiti Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks ja pandi ametisse 1. Eesti jalaväediviisi staabi komandandiks.

Vabadussõja alates määrati ta Tallinna 1. kaitsepataljoni ülemaks, mis formeeriti 1. maist 1919 8. jalaväepolguks. 6. maist 1919 ülendati ta alamkapteniks ja 23. oktoobrist kapteniks.

Alanud rahuajal ülendati 19. juunil 1920 alampolkovnikuks. Alates 1. jaanuarist 1921 (nimetatud 28. jaanuaril 1921)[1]) teenis ta laskeinspektorina. 24. veebruaril 1927 ülendati O. Sternbeck koloneliks. 1. juunist 1929 määrati kolonel Sternbeck jalaväe inspektoriks. 21.oktoobril 1933 kutsuti ta teedeministriks Konstantin Pätsi valitsusse; selles ametis olles sai 24. veebruaril 1937 oma viimase ametikõrgenduse – kindralmajoriks. Käskkirjaga 23. septembrist 1936 vabastas riigivanem Otto Sternbecki jalaväe inspektori ametikohalt arvates 1. septembrist 1936. 26. augustist 1937 vabanes Sternbeck teedeministri kohustest[2]. Sama aasta 29. septembril vabastati ta tegelikust sõjaväeteenistusest arvates 26. augustist 1937.

1940. aastal oli ta riigi usaldusmees aktsiaseltsis "Volta Tehased".[3] Otto Sternbeck arreteeriti esimese Nõukogude okupatsiooni ajal 24. jaanuaril 1941[4] NKVD poolt ja lasti 23. juunil 1941 maha.

Sternbeck ja laskesport

Kõigi nende tööde kõrvalt tegi ta oma elutöö Eesti laskespordi organisaatorina ning pani laskespordi laialdasele alusele sõjaväes ja Kaitseliidus. 1934. aastast oli ta Eesti Laskurliidu esimees ning tema juhatusel võtsid Eesti laskurid edukalt osa maailmameistrivõistlustest: aastal 1935 Roomas, aastal 1937 Helsingis ja aastal 1939 Luzernis. Kahel viimasel korral tuli Eesti meeskond vabapüssis esikohale.

Ta on mitme laskeasjandust käsitleva raamatu autor.

Viited

  1. ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700220954&img=era0031_002_0000006_00238_t.jpg&tbn=1&pgn=12&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=16f9263f38d92664a49038c44bdc46f2
  2. ↑ http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242467&img=era0031_005_0000377_00048_t.jpg&tbn=1&pgn=3&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=a258d946793764618246fb3e1e2ef34c
  3. ↑ 10 suurettevõtet võeti järelevalve alla. Rahvaleht nr 28, 28. veebruar 1940, lk 1
  4. ↑ Linnaleht, 12. september 1941, lk 2

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Otto_Sternbeck&oldid=5922033"