Kopli kaubajaam: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
3. rida: 3. rida:
[[Pilt:Kopli kaubajaam (haruteed).JPG|pisi|Kopli kaubajaam]]
[[Pilt:Kopli kaubajaam (haruteed).JPG|pisi|Kopli kaubajaam]]
[[Pilt:Endise sorteerimismäe dispetšeripost.jpg|pisi|Endine [[Sorteerimisjaam|vagunite sorteerimismäe]] dispetšeripost]]
[[Pilt:Endise sorteerimismäe dispetšeripost.jpg|pisi|Endine [[Sorteerimisjaam|vagunite sorteerimismäe]] dispetšeripost]]
[[Eesti Raudtee]] '''Kopli kaubajaam''' on [[kaubajaam]] [[Tallinn]]as [[Tallinna-Keila raudtee]]lõigul,<ref>https://railwayz.info/photolines/station/10011</ref> [[Balti jaam]]ast loodes, [[Kopli tänav|Kopli]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]], [[Heina tänav|Heina]] ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]]a vahelisel alal, [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Pelgulinna asum]]is.
[[Eesti Raudtee]] '''Kopli kaubajaam''' on [[kaubajaam]] [[Tallinn]]as [[Tallinna–Keila raudteelõik|Tallinna–Keila raudteelõigul]],<ref>https://railwayz.info/photolines/station/10011</ref> [[Balti jaam]]ast loodes, [[Kopli tänav|Kopli]], [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]], [[Heina tänav|Heina]] ja [[Ristiku tänav (Tallinn)|Ristiku tänav]]a vahelisel alal [[Põhja-Tallinn]]a linnaosas [[Pelgulinna asum]]is.


==Ajalugu==
==Ajalugu==
Raudtee jõudis praeguse kaubajaama piirkonda kohe pärast [[Paldiski]]-[[Tallinna-Narva raudtee]] avamist 1870. aastal, mil alustati [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehas]]te rajamist. Varasemalt asusid looduslikult kõrgemal platool Mäe nimelise [[talu]] valdused.
Raudtee jõudis praeguse kaubajaama piirkonda kohe pärast [[Paldiski]][[Tallinna-Narva raudtee|Tallinna–Narva raudtee]] avamist 1870. aastal, mil alustati [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehas]]te rajamist. Varem asusid looduslikult kõrgemal platool Mäe [[talu]] valdused.


Esialgne kaubajaam paiknes [[Balti jaam]]a [[Soo tänav]]a poolses otsas.
Esialgne kaubajaam paiknes [[Balti jaam]]a [[Soo tänav]]a poolses otsas.
Juba enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli praegusele asukohale, ehk [[Heina tänav|Heina]] ja [[Kopli tänav]]a vahelisele alale, kavas rajada uus kaubajaam ning alustatud eeltöid. Samuti kulges hilisema kaubajaama territooriumile juba ka raudteeharu, mille lähedale rajati kütteladu.
<ref>[[Jaak Juske]]: [https://director.ee/2017/12/01/kuidas-mae-talu-asemele-kerkis-kopli-kaubajaam/ "Kuidas Mäe talu asemele kerkis Kopli kaubajaam"]; 22.02.2019</ref>


Juba enne [[Esimene maailmasõda|Esimest maailmasõda]] oli praegusele asukohale, ehk [[Heina tänav|Heina]] ja [[Kopli tänav]]a vahelisele alale, kavas rajada uus kaubajaam ning alustatud eeltöid. Samuti kulges hilisema kaubajaama territooriumile juba ka raudteeharu, mille lähedale rajati kütteladu.<ref>[[Jaak Juske]]: [https://director.ee/2017/12/01/kuidas-mae-talu-asemele-kerkis-kopli-kaubajaam/ "Kuidas Mäe talu asemele kerkis Kopli kaubajaam"]; 22.02.2019</ref>
Kopli kaubajaama hakati ehitama 1933. aastal insener [[Wilhelm Salemann]]i (1884–1942) projekt järgi aadressil [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]] 57b. [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehaste]] kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam '''Telliskivi kaubajaama''' nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi.

Kopli kaubajaama hakati ehitama 1933. aastal insener [[Wilhelm Salemann]]i (1884–1942) projekti järgi aadressil [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi]] 57b. [[Balti Raudtee Peatehased|Balti Raudtee Peatehaste]] kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam '''Telliskivi kaubajaama''' nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi.


1941. aasta juunis seisid Kopli kaubajaamas Tallinnast [[juuniküüditamine|juuniküüditatute]] kogumise rongid.
1941. aasta juunis seisid Kopli kaubajaamas Tallinnast [[juuniküüditamine|juuniküüditatute]] kogumise rongid.
20. rida: 20. rida:
9. märtsil 1944 [[märtsipommitamine|Tallinna elurajoonide pommitamisel]] jäeti aga lahinguvarustust täis olnud Kopli kaubajaam puutumata.
9. märtsil 1944 [[märtsipommitamine|Tallinna elurajoonide pommitamisel]] jäeti aga lahinguvarustust täis olnud Kopli kaubajaam puutumata.


1947. aastal valmis 9 km pikkune laiarööpmeline Kopli kaubajaam - [[Veskimetsa]] - [[Astangu]] (haruga [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudesse]]) - [[Harku karjäär]] raudteelõik, olles seeläbi ühenduses [[Hiiu – Harku karjääri raudtee]]ga. Suleti 1990. aastal.
1947. aastal valmis 9 km pikkune laiarööpmeline Kopli kaubajaam [[Veskimetsa]] [[Astangu]] (haruga [[Astangu laskemoonalaod|Astangu laskemoonaladudesse]]) [[Harku karjäär]] raudteelõik, olles seeläbi ühenduses [[Hiiu – Harku karjääri raudtee]]ga. Suleti 1990. aastal.


Kopli kaubajaamas asub 1950. aastate teisel poolel rajatud ja [[kultuurimälestis]]eks tunnistatud [[Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27438 Mälestised • 27438 Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild]</ref>
Kopli kaubajaamas asub 1950. aastate teisel poolel rajatud ja [[kultuurimälestis]]eks tunnistatud [[Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild]]<ref>[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=27438 Mälestised • 27438 Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild]</ref>


Kopli jaama territooriumil asus kuni 2005. aastani [[Tallinna-Kopli veduridepoo]] ning läheduses (üle [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a) ka [[Tallinna vagunidepoo]], mis suleti 2015.
Kopli jaama territooriumil asus kuni 2005. aastani [[Tallinna-Kopli veduridepoo|Tallinna–Kopli veduridepoo]] ning läheduses (üle [[Telliskivi tänav (Tallinn)|Telliskivi tänav]]a) ka [[Tallinna vagunidepoo]], mis suleti 2015.


1950. aastate lõpus rajati [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]]a algusest Heina tänavalt põiki üle kaubajaama territooriumi Kopli tänava kõnniteeni ulatuv rauast jalakäijatesild ([[viadukt]]), mis 2000. aastate alguses lammutati.
1950. aastate lõpus rajati [[Nisu tänav (Tallinn)|Nisu tänav]]a algusest Heina tänavalt põiki üle kaubajaama territooriumi Kopli tänava kõnniteeni ulatuv rauast jalakäijatesild ([[viadukt]]), mis 2000. aastate alguses lammutati.
61. rida: 61. rida:
{{commonskat|Kopli railway station}}
{{commonskat|Kopli railway station}}
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/plahvatus-puhiks-kaardilt-toompea-ja-kopli.d?id=7280381 "Plahvatus pühiks kaardilt Toompea ja Kopli", Delfi 23. veebruar 2004]
*[http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/plahvatus-puhiks-kaardilt-toompea-ja-kopli.d?id=7280381 "Plahvatus pühiks kaardilt Toompea ja Kopli", Delfi 23. veebruar 2004]
*[http://www.postimees.ee/1507051/kopli-kaubajaama-ohtlikud-tsisternid-jaavad-pealinna "Kopli kaubajaama ohtlikud tsisternid jäävad pealinna", Postimees 01. november 2005]
*[http://www.postimees.ee/1507051/kopli-kaubajaama-ohtlikud-tsisternid-jaavad-pealinna "Kopli kaubajaama ohtlikud tsisternid jäävad pealinna", Postimees 1. november 2005]
*[http://railwayz.info/photolines/station/10011 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')
*[http://railwayz.info/photolines/station/10011 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'')



Redaktsioon: 23. august 2020, kell 21:31

Kopli kaubajaam vaatega Toompeale
Auruvedurite pöördesild Kopli jaamas
Kopli kaubajaam
Endine vagunite sorteerimismäe dispetšeripost

Eesti Raudtee Kopli kaubajaam on kaubajaam Tallinnas Tallinna–Keila raudteelõigul,[1] Balti jaamast loodes, Kopli, Telliskivi, Heina ja Ristiku tänava vahelisel alal Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna asumis.

Ajalugu

Raudtee jõudis praeguse kaubajaama piirkonda kohe pärast PaldiskiTallinna–Narva raudtee avamist 1870. aastal, mil alustati Balti Raudtee Peatehaste rajamist. Varem asusid looduslikult kõrgemal platool Mäe talu valdused.

Esialgne kaubajaam paiknes Balti jaama Soo tänava poolses otsas.

Juba enne Esimest maailmasõda oli praegusele asukohale, ehk Heina ja Kopli tänava vahelisele alale, kavas rajada uus kaubajaam ning alustatud eeltöid. Samuti kulges hilisema kaubajaama territooriumile juba ka raudteeharu, mille lähedale rajati kütteladu.[2]

Kopli kaubajaama hakati ehitama 1933. aastal insener Wilhelm Salemanni (1884–1942) projekti järgi aadressil Telliskivi 57b. Balti Raudtee Peatehaste kõrvale rajatava jaama ehitustööd kestsid 1938. aastani ja algselt kandis kaubajaam Telliskivi kaubajaama nime. Kuna rahvasuus hakati seda aga Kopli kaubajaamaks kutsuma, sai sellest peagi ka ametlik nimi.

1941. aasta juunis seisid Kopli kaubajaamas Tallinnast juuniküüditatute kogumise rongid.

27. augustil 1941, Punaarmee taganemisel Tallinnast, süütasid taganevad punaväelased kaubajaamas asunud soomusrongi ja varustusega täidetud sajad vagunid.

9. märtsil 1944 Tallinna elurajoonide pommitamisel jäeti aga lahinguvarustust täis olnud Kopli kaubajaam puutumata.

1947. aastal valmis 9 km pikkune laiarööpmeline Kopli kaubajaam – VeskimetsaAstangu (haruga Astangu laskemoonaladudesse) – Harku karjäär raudteelõik, olles seeläbi ühenduses Hiiu – Harku karjääri raudteega. Suleti 1990. aastal.

Kopli kaubajaamas asub 1950. aastate teisel poolel rajatud ja kultuurimälestiseks tunnistatud Kopli kaubajaama auruvedurite pöördesild[3]

Kopli jaama territooriumil asus kuni 2005. aastani Tallinna–Kopli veduridepoo ning läheduses (üle Telliskivi tänava) ka Tallinna vagunidepoo, mis suleti 2015.

1950. aastate lõpus rajati Nisu tänava algusest Heina tänavalt põiki üle kaubajaama territooriumi Kopli tänava kõnniteeni ulatuv rauast jalakäijatesild (viadukt), mis 2000. aastate alguses lammutati.

Aastal 2008 teatas Eesti Raudtee, et lõpetab seoses oluliselt vähenenud transiidiga kaupade käitlemise Kopli jaamas. Selle tulemusel suleti ka vagunite sorteerimismägi.[4]

Aastatel 2012–2013 likvideeris Keskkonnaagentuur Kopli kaubajaamas aastakümnete jooksul tekkinud ulatusliku keskkonnareostuse. Jääkreostus tekkis kaubajaama territooriumil seoses kaupade laadimise, vedurite hooldamise, kaubarongide koostamise ning õli ja kütuse hoiustamisega. Jäätmekäitlejale anti üle 3586,49 tonni reostunud pinnast, 3 tonni vedelaid ja 12 tonni püdelaid jäätmeid. [5]

Lisaks Hiiule suundunud teele kulges Kopli jaamast ka mitu haruteed Volta tehasesse ja erinevatesse sadamatesse, teisteseas Vanasadamasse.

Praegu suundub harutee kaubajaamast ainult Koplisse ja Paljassaarde, millel liiguvad vähesed kaubarongid.

Senisest hiilgusest kaubavedudel on praeguseks vähe säilinud. Kaubavood, mis läbisid nii Koplit, Paljassaaret kui ka kaubajaama on olulisel määral kokku tõmbunud.

Pildid

Vaata ka

Viited

Välislingid