Kongo Demokraatlik Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Kongo Demokraatlik Vabariik	prantsuse République démocratique du Congo
	prantsuse République démocratique du Congo
	Kongo Demokraatliku Vabariigi lipp Kongo Demokraatliku Vabariigi vapp
Riigihümn	Debout Kongolaise
Pealinn	Kinshasa
Pindala	2 345 410 km²
Riigikeel	prantsuse
Rahvaarv	86 790 567 (2019)
Rahvastikutihedus	37 in/km²
President	Félix Tshisekedi
Peaminister	Bruno Tshibala
Iseseisvus	30. juuni 1960
SKT	42,74 mld $ (2004)
SKT elaniku kohta	700 $ (2004)
Rahaühik	frank (CDF)
Ajavöönd	maailmaaeg +1 kuni +2
Tippdomeen	.cd
ROK-i kood	COD
Telefonikood	243

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 1. august 2019, kell 10:54

See artikkel räägib riigist; rahaühiku kohta vaata artiklit Sair (rahaühik)

Kongo Demokraatlik Vabariik on riik Kesk-Aafrikas. 1908–1960 kandis nime Belgia Kongo, 1971–1997 Zaire (eesti keeles ka Sair). Kongo DV piirneb Kongo Vabariigi, Kesk-Aafrika Vabariigi, Lõuna-Sudaani, Uganda, Rwanda, Burundi, Tansaania, Sambia ja Angolaga.

Asend ja suurus

Kongo DV paikneb Kesk-Aafrikas. Kolmandik maast on põhja pool ekvaatorit.

Riik piirneb Kesk-Aafrika Vabariigi ja Lõuna-Sudaaniga põhjas, Uganda, Rwanda, Burundi ja Tansaaniaga idas, Sambia ja Angolaga lõunas ning Kongo Vabariigiga läänes.

Riigil on 37 km rannikuriba Atlandi ookeani ääres.

Kongo DV pindala on 2 344 858 km², maapindala 2 267 048 km², veepindala 77 810 km²^[2]. See on Alžeeria järel pindalalt teine riik Aafrikas, maailma maade seas on see pindalalt 12. kohal. Endisest metropolist Belgiast on see 76,9 korda suurem ja Saksamaast 6,6 korda suurem.

Rahvaarv on 2018. aasta juuli hinnangu järgi 85 281 024^[2]. Rahvaarvult on Kongo DV Aafrika riikide seas neljas.

Loodus

Pinnamood

Ruwenzori massiivi Margherita mäetipp, mis on liustikuga kaetud; Kongo DV ja Uganda kõrgeim mäetipp

Kongo DV hõlmab suurema osa Kongo nõost; umbes 60% maast paikneb Kongo nõos, mis on igast suunast ümbritsetud 500–1000 m kõrguste mäeahelikega. Kongo nõost lõunas on Shaba mägismaa ehk Katanga platoo, mis on osa Lunda lavamaast.

Riigi lõuna- ja idaosas tõusevad mäeahelikud kõrgmäestikeks, mille seas on Mitumba mäed ja Kundelungu mäed lõunas ning Kesk-Aafrika lavamaa ja Virunga vulkaanirühm idas. Need ulatuvad kuni 4500 m kõrguseni merepinnast. Kõrgeim mäetipp on Margherita mäetipp Ruwenzori mäestikus (Ruwenzori massiivis) Uganda piiril (5109 m).

Veestik

Suurim ja pikim jõgi, mis läbi Kongo DV voolab, on 4374 km pikkune Kongo jõgi, mis on Niiluse järel Aafrika pikkuselt teine jõgi. Selle vooluhulk on 39 160 m³/s, mille järgi see on Aafrika suurim jõgi ja suuruselt teine jõgi maailmas. Kongo jõe lähe on riigi lõunaosas Mitumba mägedes ning ta voolab umbes 1000 km põhja poolde, kust ta käändub lääneedelasse. Seal on ka sisedelta. Edasi moodustab ta Kongo DV ja Kongo Vabariigi piiri, kuni suubub Atlandi ookeani. Kongo jõkke suubub arvukalt jõgesid. Neist lisajõgedest kaugelt suurim (vooluhulk 9873 m³/s) on Angolast tulev Kasai jõgi, millel on samuti palju lisajõgesid ja mis lähtub mägedest lõunas. Sama kehtib Lomami jõe kohta, mille lätteala on endises Katanga provintsis. Kongo jõe suurim põhja poolt tulev lisajõgi on Oubangui jõgi, mis moodustab peaaegu kogu oma ulatuses Kesk-Aafrika Vabariigi ja Kongo DV piiri.

37 km pikkune rannik põhja pool Kongo jõe suuet on riigi ainus väljapääs Atlandi ookeanile.

Elustik

Kongo nõos on troopilised vihmametsad.

Taimestik ja loomastik on väga rikkalik.

Loodusvarad

Riigis on rikkalikult maavarasid, kuid kodusõdade tõttu on need halvasti kasutatud. Kõrgmägedes on näiteks vaske ja uraani.

Rahvastik

Etniline koosseis

Kongo DV-s elab üle 250 etnilise rühma, millest ükski ei ole ülekaalus. Need on peamiselt bantud, on ka hamiidid ja sanid. Suuremad rühmad on lubad 18%, kongod 16,1%, mongod 13,5%, ruandad 10,3%, asanded 6,1%, bangid ja ngaled 5,8%.

Religioon

94% elanikest on kristlased, peamiselt roomakatoliiklased (55%).

Rahvatervis

Ebola viirushaiguse epideemiad

Pikemalt artiklis 2014. aasta Ebola viirushaiguse epideemia

Ebola viirushaiguse epideemiad Kongo DV-s
Aasta	Viiruse liik	Haigestunud	Surnud	Surmavusmäär
1976	EBOV	318	280	88%
1977	EBOV	1	1	100%
1995	EBOV (levis haiglanakkusena^[3])	315	254	81%
2007	EBOV	264	187	71%
2008	EBOV	32	14	44%
2012	BEBOV	57	29	51%
2014	ZEBOV?

26. augustil 2014 teatas Kongo Demokraatliku Vabariigi Tervishoiuministeerium WHO-d Ebola viirushaiguse puhangust Ekvaatori provintsis.^[4]

15. oktoobri 2014 seisuga on Kongo DV-s Ebola viirushaigusse nakatunud 68 ja surnud 49 inimest, laboratoorselt on kinnituse saanud kokku 38 haigusjuhtu.^[5]

Käimasoleva Ebola viirushaiguse epideemia põhjustajaks võib-olla teistsugune viirusetüvi (Congolese strain).^[6]^[7]

Riik

Haldusjaotus

Pikemalt artiklis Kongo Demokraatliku Vabariigi provintsid

Kongo Demokraatlik Vabariik on jagatud 25 provintsiks ja üheks keskalluvusega linnaks ehk pealinna-alaks. Kuni 2015. aastani oli riik jaotatud 10 provintsiks ja üheks pealinna-alaks.

Majandus

Kuigi riigil on ühed Aafrika suurimad maavarade varud, on Kongo DV üks maailma vaesemaid riike. Selle põhjuseks on Mobutu oskamatu majanduspoliitika ja raha kokkuajamine, halb majandamine, korruptsioon ja aastakümnetepikkused relvakokkupõrked. 1990. aastate alguses kukkus majandus kokku. Riigis valitses hüperinflatsioon (1994. aastal 7400%), välisvõlg tõusis rohkem kui 10 miljardi euroni.

2/3 elanikest on hõivatud põllumajanduses. Kodusõdade tõttu on põllumajandus vähem arenenud, kui looduslikud tingimused võimaldaksid.

Maailmapanga iga-aastase "Doing Businessi" raporti kohaselt on Kongo DV halvim riik äri alustamiseks.

Peamised kaubanduspartnerid on Hiina, Belgia, Lõuna-Aafrika Vabariik, Tšiili, USA, Saksamaa ja India.

Ajalugu

Vanimad inimasustuse jäljed ulatuvad 80 000 taha.

Esimesed eurooplased saabusid 15. sajandi lõpus. Kongo alal asunud Kongo kuningriik tegeles aktiivse orjakaubandusega portugallastega. Kongo territooriumi uuris esimese eurooplasena Henry Morton Stanley.

Alates 1877. aastast oli maa allutatud otsesel Belgia kuningale Léopold II-le. Berliini konverentsil 1885. aastal tunnistati Kongo tema eraomandiks (Kongo Vaba Riik). Tema valitsuse all toimus Kongos genotsiid, mille käigus tapeti 3–10 miljonit inimest.

1908. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa.

1960. aastal sai Kongo iseseisvaks. 24. novembril 1965 tegi Mobutu Sese Seko eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat.

Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud Esimese Kongo sõja tagajärjel sai võimule pikaaegne opositsiooniliider Laurent-Désiré Kabila. Pikaaegne president Mobutu oli sunnitud 17. mail 1997 põgenema Togosse.

16. jaanuaril 2001 tehti Laurent Kabilale atentaat, mille tagajärjel ta kaks päeva hiljem suri. Uueks presidendiks sai tema poeg Joseph Kabila.

Vaata ka

Viited

↑ United Nations Department of Economic and Social Affairs
↑ ^2,0 ^2,1 CIA Factbook
↑ J. J. Muyembe-Tamfum, M. Kipasa, C. Kiyungu ja R. Colebunders, Ebola Outbreak in Kikwit, Democratic Republic of the Congo: Discovery and Control Measures, J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S259-S262.doi: 10.1086/514302, veebiversioon (vaadatud 20.10.2014) (inglise keeles)
↑ WHO (26. august 2014). "Ebola virus disease – Democratic Republic of Congo". Disease Outbreak News (inglise). Vaadatud 28.08.2014.
↑ CDC (15. oktoober 2014). "Ebola in Democratic Republic of the Congo". Travelers' Health (inglise). Vaadatud 20.10.2014.
↑ OLIVER LANE (16. oktoober 2014). "SECOND STRAIN OF EBOLA IDENTIFIED IN THE CONGO: MORTALITY RATE AT 71 PERCENT". Breitbart (inglise). Vaadatud 20.10.2014.
↑ APF (25. august 2014). "DR Congo confirms first Ebola cases in 'new strain' of killer virus". The Telegraph (inglise). Vaadatud 20.10.2014.

Välislingid

Kaarel Kressa: Kongo karismaatiline sõjapealik – evangelistist mässuline Nkunda, EPL, 8. november 2008

[1] United Nations Department of Economic and Social Affairs

[factbook-2] 2,0 ^2,1 CIA Factbook

[3] J. J. Muyembe-Tamfum, M. Kipasa, C. Kiyungu ja R. Colebunders, Ebola Outbreak in Kikwit, Democratic Republic of the Congo: Discovery and Control Measures, J Infect Dis. (1999) 179 (Supplement 1): S259-S262.doi: 10.1086/514302, veebiversioon (vaadatud 20.10.2014) (inglise keeles)

[4] WHO (26. august 2014). "Ebola virus disease – Democratic Republic of Congo". Disease Outbreak News (inglise). Vaadatud 28.08.2014.

[5] CDC (15. oktoober 2014). "Ebola in Democratic Republic of the Congo". Travelers' Health (inglise). Vaadatud 20.10.2014.

[6] OLIVER LANE (16. oktoober 2014). "SECOND STRAIN OF EBOLA IDENTIFIED IN THE CONGO: MORTALITY RATE AT 71 PERCENT". Breitbart (inglise). Vaadatud 20.10.2014.

[7] APF (25. august 2014). "DR Congo confirms first Ebola cases in 'new strain' of killer virus". The Telegraph (inglise). Vaadatud 20.10.2014.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

@@ 143. rida: / 143. rida: @@
 [[1908]]. aastal, kui Kongos toime pandud metsikused olid paljastatud, võttis Belgia valitsus Kongo enda haldusse ja Kongost sai Belgia asumaa.
-. aastal sai Kongo iseseisvaks. [[24. november|24. novembril]] [[1965]] tegi [[Mobutu]] eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat.
+. aastal sai Kongo iseseisvaks. [[24. november|24. novembril]] [[1965]] tegi [[Mobutu Sese Seko]] eduka riigipöörde ja valitses Kongot presidendina järgmised 32 aastat.
-Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud [[Esimene Kongo sõda|Esimese Kongo sõja]] tagajärjel sai võimule pikaaegne opositsiooniliider [[Laurent Kabila]]. Pikaaegne president Mobutu oli sunnitud [[17. mai|17. mail]] [[1997]] põgenema [[Togo]]sse.
+Aastatel 1996–2003 laastas riiki kaks kodusõda, millesse oli kaasatud ka mitu naaberriiki. 1996. aastal puhkenud [[Esimene Kongo sõda|Esimese Kongo sõja]] tagajärjel sai võimule pikaaegne opositsiooniliider [[Laurent-Désiré Kabila]]. Pikaaegne president Mobutu oli sunnitud [[17. mai|17. mail]] [[1997]] põgenema [[Togo]]sse.
 [[16. jaanuar|16. jaanuaril 2001]] tehti Laurent Kabilale atentaat, mille tagajärjel ta kaks päeva hiljem suri. Uueks presidendiks sai tema poeg [[Joseph Kabila]].
 == Vaata ka ==