Kristina Šmigun-Vähi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Jaanus123 (arutelu | kaastöö)
20 muudatust
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
1. rida: 1. rida:
{{Olümpiavõitja
| Nimi = Kristina Šmigun-Vähi
| Pilt =Kristina Šmigun Otepää MK.JPG
| Pildisuurus =
| Pildinimi = Otepää MK-etapp (2006)
| Riik = Eesti
| Sünniaeg = {{süv|1977|2|23}}
| Sünnikoht = [[Tartu]]
| Medalid =
{{Olümpia1}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]|[[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#10 km (klassika)|10 km klassistiilis]]}}
{{Kuldmedal|[[2006. aasta taliolümpiamängud|2006]]|[[Murdmaasuusatamine 2006. aasta taliolümpiamängudel#15 km suusavahetusega sõidus (7,5 + 7,5/klassika + vaba)|7,5 + 7,5 km<br/>suusavahetusega sõidus]]}}
{{Hõbemedal|[[2010. aasta taliolümpiamängud|2010]]|[[Murdmaasuusatamine 2010. aasta taliolümpiamängudel#10 km vabastiilis|10 km vabastiilis]]}}
{{Olümpia2|[[Suusatamise maailmameistrivõistlused|Maailmameistrivõistlused]]}}
{{Kuldmedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|topeltjälitussõidus}}
{{Hõbemedal|[[1999. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1999]]|15 km vabastiilis}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|10 km klassikastiilis}}
{{Hõbemedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#15 km ühisstardist klassika|15 km klassikastiilis ühisstardiga sõidus]]}}
{{Pronksmedal|[[1999. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|1999]]|30 km klassikastiilis}}
{{Pronksmedal|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused|2003]]|[[2003. aasta põhja suusaalade maailmameistrivõistlused#30 km vabastiilis|30 km vabastiilis]]}}
}}

'''Kristina Šmigun-Vähi''' [krist'iina šmig'unn] (kuni 2007 '''Kristina Šmigun'''; sündinud [[23. veebruar]]il [[1977]] [[Tartu]]s) on endine [[Eesti]] [[murdmaasuusatamine|suusataja]], kes kuulus naiste [[murdmaasuusatamine|murdmaasuusatamises]] maailma tippu. Ta on kahekordne juunioride ja ühekordne täiskasvanute maailmameister ning kahekordne olümpiavõitja. Tema esimene treener oli [[Herbert Abel]] ja järgmine isa [[Anatoli Šmigun]].

Kristina Šmigun lõpetas 1996. aastal [[Tartu Kommertsgümnaasium]]i.

Esimest korda osales ta [[Nüüdisaegsed olümpiamängud|olümpiamängudel]] [[1994. aasta taliolümpiamängud|1994. aastal]] [[Lillehammer]]is, kus saavutas 10&nbsp;km vabastiilisõidus 27. koha.

[[2002. aasta taliolümpiamängud|2002. aasta taliolümpial]] [[Salt Lake City]]s jäi Šmiguni parimaks saavutuseks 30&nbsp;km klassikastiilisõidu seitsmes koht. "Kõigil mu olümpiatel on midagi valesti olnud," rääkis ta [[Soldier Hollow]]' suusastaadionil. Lõputseremoonial kandis Šmigun Eesti lippu. Nädal pärast olümpiat võitis ta maailmakarikavõistluste Lahti etapi 10&nbsp;km vabastiilis, alistades olümpiavõitja [[Stefania Belmondo]] 0,6 sekundiga.

[[2006. aasta taliolümpiamängud]]el [[Torino]]s võitis Kristina Šmigun kuldmedali nii 10&nbsp;km klassikasõidus kui ka 15&nbsp;km suusavahetusega sõidus. Samal aastal andis [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee]] Šmigunile ''Sportstar''{{'}}i aunimetuse. Autasu üleandmise gala toimus [[Rahvusvaheline Olümpiakomitee|ROK]]<nowiki/>i peakorteris [[Lausanne]]'is ning seda kandis üle telekanal [[Eurosport]].

Pärast hooaja vahelejätmist tütre sünni tõttu, teatas Kristina Šmigun-Vähi 21. septembril [[2009]], et kavatseb tippspordis jätkata.<ref name="z5ZxA" /> [[2010. aasta taliolümpiamängud]]el võitis ta hõbemedali, kuid 2. juulil 2010 teatas, et loobub tippspordist.

Aastal 2010 valiti Šmigun-Vähi [[Eesti aasta sportlane|Eesti aasta naissportlaseks]]<ref name="7oWKE" /> ja 2012. aastal [[Eesti Olümpiakomitee]] asepresidendiks.<ref name="NSRuw" />

Aastast 2019 on ta [[Riigikogu]] liige ja kuulub [[Reformierakond]]a.

== Saavutused ==
== Saavutused ==
===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] ===
===[[Pilt:Olympic Rings.svg|27px]] [[Taliolümpiamängud|Olümpiamängudel]] ===

Redaktsioon: 1. aprill 2019, kell 09:36

Saavutused

Olümpiamängudel

Šmigun ja Kateřina Neumannová Torino OM-il 2006. aastal

Maailmameistrivõistlustel

Kristina Šmigun MK-etapil Otepääl 2007. aastal

Juunioride maailmameistrivõistlustel

  • 1995 Rootsi Gällivares
    • Hõbe hõbemedal 5 km klassistiilis
    • Hõbe hõbemedal 15 km vabastiilis
  • 1996 Itaalia Asiagos
    • Hõbe hõbemedal 5 km klassikastiilis
    • Hõbe hõbemedal 15 km vabastiilis
  • 1997 Kanada Canmore'is
    • Kuld juunioride maailmameister 5 km klassikastiilis
    • Kuld juunioride maailmameister 15 km vabastiilis

Maailmakarikavõistlustel

Maailmakarikas

  • Üldkarikas
    • 2. koht: 2000, 2003
  • Tavakarikas
    • 1. koht: 1999
    • 3. koht: 2004, 2005
  • Sprindikarikas
    • 3. koht: 1999, 2000
  • Lühikeste distantside karikas
    • 1. koht: 2000
  • Pikkade distantside karikas
    • 2. koht: 2000

Maailmakarika etappide võidud

Kristina Šmigun-Vähi osales karjääri jooksul maailma karikasarja etappidel 164 korda. Poodiumile jõudis ta neist 50 korral, millest 16 korral kõige kõrgemale astmele.

Jrk. nr Aasta Kuupäev Koht Riik Ala
1. 1999 12. jaanuar Nové Město  Tšehhi 15 km vabastiilisõit
2. 1999 10. detsember Sappada  Itaalia 10 km vabastiilisõit
3. 1999 28. detsember Garmisch-Partenkirchen  Saksamaa Sprint
4. 2000 16. veebruar Goms  Šveits 5 km vabastiilisõit
5. 2000 23. märts Lahti  Soome Sprint
6. 2001 22. detsember Ramsau  Austria 15 km ühisstardist vabastiilisõit
7. 2002 2. märts Lahti  Soome 10 km vabastiilisõit
8. 2002 23. november Kiruna  Rootsi 5 km vabastiilisõit
9. 2003 4. jaanuar Kavgolovo  Venemaa 5 km vabastiilisõit
10. 2003 22. november Beitostølen  Norra 10 km vabastiilisõit
11. 2003 29. november Kuusamo  Soome 2 × 7,5 km topeltjälitussõit
12. 2003 6. detsember Dobbiaco  Itaalia 15 km ühisstardist vabastiilisõit
13. 2003 21. detsember Ramsau  Austria 2 × 7,5 km topeltjälitussõit
14. 2004 28. november Kuusamo  Soome 10 km klassikastiilisõit
15. 2004 8. detsember Ramsau  Austria 15 km ühisstardist vabastiilisõit
16. 2007 11. märts Lahti  Soome 10 km klassikastiilisõit

Maailma karikasarjas saadud punktid ja kohad

Aasta Punkte Koht
1993/1994 7 60.
1994/1995 93 29.
1995/1996 17.
1996/1997 211 13.
1997/1998 138 19.
1998/1999 666 4.
1999/2000 1165 2
2000/2001 352 10.
2001/2002 649 4.
2002/2003 834 2.
2003/2004 853 5.
2004/2005 643 4.
2005/2006 346 17.
2006/2007 405 11.
2009/2010 259 32.

Terviseprobleemid

1997. aasta lõpus, enne Nagano olümpiamänge, sai Šmigun Lõuna-Eestis mootorsaaniga sõites rangluumurru. Tartu Ülikooli Kliinikumis tehtud operatsiooni järel paranes ta kodus, kuni oli valmis Vuokattis suusasammu proovima. Esialgu sai Šmigun liigutada vaid vasakut kätt, paremat takistas tugiplaat.

2. veebruaril eemaldas spordiarst Toomas Tein Tartus osa fiksaatorist. Olenemata sellest, et olümpiale sõidu mõttekuses leidus kahtlejaid, asus Kristina koos isaga 5. veebruaril teele.

Üle kuu aja intervjuude andmisest hoidunud Šmigun tunnistas Tallinna lennujaamas: "Piiriks on valu. Võistlen vaid juhul, kui ihuliikmed vastu ei karju." Ta osales ainult 30 km vabastiilisõidus ja sai 63 osavõtja seas 46. koha.

2001. aasta Lahti maailmameistrivõistlused olid Kristinale suur pettumus. Haigestumine jaanuaris viis parima vormi ega võimaldanud MM-iks soovitud moel valmistuda. Lahtis jäi ta parimaks 9. koht 10 km klassistiilis. Enda arvates tegi Šmigun vea, kui tahtis täielikult tervenemata kiiresti vormi jõuda: "Uskusin tõesti, et suudan pärast haigust võistelda samamoodi kui enne, kuid eksisin," kinnitas Šmigun.

Dopinguskandaalid

2002

23. jaanuaril 2002 saabus Eesti Suusaliitu Rahvusvaheliselt Suusaliidult järgmine sõnum: Kristina Šmiguni dopinguproov on osutunud positiivseks. Tema 12. detsembril 2001 maailmakarikavõistluste etapil Brussonis antud proovist oli leitud keelatud ainete nimekirjas olevat anaboolse toimega hormooni 19-norandrosterooni.

"Ma pole kasutanud seda ainet, mis seisab kirjas Rahvusvahelisest Suusaliidust tulnud faksil," kinnitas Šmigun, "seepärast soovin kiiresti B-proovi uurimist. Võitlen oma puhtuse ja õigluse eest. Ma ei karda midagi. Võin, käsi piiblil, vanduda, et minu südametunnistus on puhas."

Rahvusvahelise Olümpiakomitee meditsiinikomisjoni otsusel tohib naissportlase uriiniproovis 19-norandrosterooni kontsentratsioon olla 4 ng/ml (nanogrammi milliliitri kohta), meessportlasel 2 ng/ml. Šmiguni A-proov näitas 6,4 ng/ml.

Eesti Antidopingu Keskuse juhataja Mihkel Mardna ütles Postimehele, et Šmiguni proov ületab lubatud füsioloogilise piiri väikese koguse võrra. Ta oli kahtlev, kas tegu on üldse dopingujuhtumiga. Kahtlusi dopinguproovi ehtsuse kohta süvendas ka FIS-ist saabunud teade, mille järgi osutus Šmiguni 15. detsembril 2001. aastal Davosis antud proov negatiivseks. Ka Eesti Suusaliidu president Toomas Savi lootis, et tegu on arusaamatusega. Tema eestvõttel alustasid Šmiguni kaitseks tööd Eesti parimad erialaasjatundjad. Viimaste käsitlust suusataja organismi eripära kohta polnud aga vaja käiku anda, sest enne tuli uus sõnum.

30. jaanuaril 2002 saabusid Tartu Ülikooli spordibioloogiainstituudi vanemteadur Mehis Viru ja Šmigunide tiimi mänedžer Kristjan-Thor Vähi Saksamaalt Kreischa laborist hea sõnumiga: testimisel võetud B-proovi 21-kordne analüüsimine andis tulemuse 4,2 ng/ml, mis on negatiivne. Esmane dopinguteade lükati ümber ja Šmigun võis sõita olümpiale.

2014

2014. aasta veebruaris teatas Vene spordiportaal "Весь Спорт", et Torino olümpiamängude ajal ühelt Eesti sportlaselt võetud A-proov osutus positiivseks. Kuna ROK oli juba detsembris teavitanud tulemustest EOK-d ja see omakorda Šmiguni, otsustas Šmigun uudist isiklikult kinnitada. Ta valis teadlikult teistsuguse lähenemise meediale kui seda tehti Andrus Veerpalu juhtumi korral. Šmiguni teatel on ta andnud vabatahtlikult valedetektori all tunnistuse, et pole elus kordagi teadlikult dopingut tarvitanud. Valedetektori test pole küll juriidiliselt otsustav, kuid oluline on vabatahtlik tunnistus. Veebruari keskpaigaks ei olnud B-proovi avalikustamise aeg veel teada.[1][2]

13. detsembril 2017 teatas ROK, et kõik Torino olümpiamängude järelproovid on puhtad.[3]

Tunnustused

Isiklikku

Kristina Šmigun-Vähi on 168 cm pikk ja kaalub 59 kilogrammi.

1993. aastal tutvus ta Kristjan-Thor Vähiga. 7. juulil 2007 laulatas nad Tartu Pauluse koguduse kirikuõpetaja Joel Luhamets. Kristjani vanaema ootamatu haigestumise tõttu jäeti pulmapidu ära.[4] Abieluettepaneku tegi Kristjan Kristinale 2 aastat enne pulmi Egiptuses Punase mere ääres. Pärast abiellumist hakkas Kristina kandma liitperekonnanime.

Juba enne pulmi teatas Kristina, et jätab järgmise hooaja vahele.[5] 17. juunil 2008 sündis nende perre tütar Victoria Kris[6] ja 3. märtsil 2011 poeg Kristhor Tomi.[7]

Kristina ema on endine suusataja Rutt Šmigun ning isa suusatreener ja endine suustaja Anatoli Šmigun. Ka õde Katrin Šmigun on endine suusataja. Samuti on suusatajad onupoeg Aivar Rehemaa ja onutütar Jana Rehemaa-Weinberger.

Mälestuse jäädvustamine

12. septembril 2006 avati Tartu kommertsgümnaasiumi hoone seinal bareljeef kooli vilistlasele Kristina Šmigunile (skulptor Endel Taniloo).

Viited

  1. ↑ Kirsti Vainküla "63 päeva hoitud saladus" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 6–9.
  2. ↑ Raul Ranne "Šmiguni juhtum tekitab paranoilisi küsimusi" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 9.
  3. ↑ Kristina Šmigun-Vähi dopingukahtlusest vabanemisest: päev on päikest täis!, sport.err.ee, 13. detsember 2017.
  4. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 453.
  5. ↑ "Kes? Mis? Kus?" 2008, lk 214.
  6. ↑ Kristina Šmigun-Vähil sündis 3,47 kg kaaluv tütar. Postimees, 17. juuni 2008.
  7. ↑ Kristina Šmigun-Vähi pisipoeg sai huvitava nime. Kroonika, 11. märts 2011.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "z5ZxA" ei kasutata eelnevas tekstis.
Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "7oWKE" ei kasutata eelnevas tekstis.

Viitamistõrge: <references>-siltide vahel olevat <ref>-silti nimega "NSRuw" ei kasutata eelnevas tekstis.

Kirjandus

  • Jaan Martinson, Kristina Šmigun-Vähi. "Kristina". Menu Kirjastus, Tallinn 2010, 288 lk; ISBN 9789949470327
  • Kirsti Vainküla "63 päeva hoitud saladus" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 6–9.
  • Raul Ranne "Šmiguni juhtum tekitab paranoilisi küsimusi" Eesti Ekspress, 13. veebruar 2014, lk 9.

Välislingid

Osalejad
Saatejuhid
Kohtunikud
* Emil Rutiku oli tervislikel põhjustel sunnitud saate pooleli jätma.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Kristina_Šmigun-Vähi&oldid=5261546"