Nikolai Triik

Nikolai Voldemar Triik (7. august 1884 Tallinn – 12. august 1940 Tallinn) oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog.

Elukäik

Nikolai Triik õppis Tallinna Nikolai I gümnaasiumis ja Aleksander II linnakoolis, mille lõpetas 1901. aastal.

Aastal 1901 astus Peterburi parun Alexander Stieglitzi asutatud kunsttööstuskooli, mille nimekirjast Nikolai Triik kustutati 1905. aastal õpilasstreigist osavõtu pärast.

Jätkas kunstiõpinguid Tallinnas Ants Laikmaa ateljeekoolis ning 1906. aasta algusest Peterburis Josef Braszi ateljees.

1906. aasta kevadel sõitis Helsingisse, veetis koos Konrad Mäe ja Aleksander Tassaga suve Ahvenamaal ning sügisel astus Soome Kunstiühingu kooli. Aasta lõpul siirdus Pariisi, kus õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias (Académie Colarossi), Académie Julian'is ning aastal 1907–1908 École des Beaux-Arts'is Gabriel Ferrier'i juures.

1907. ja 1908. aasta suvel viibis Norras. 1908. aasta sügisel läks uuesti Peterburi ning täiendas end vabakuulajana Nikolai Roerichi juhendamisel Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli juures.

Aastani 1910 elas vaheldumisi Peterburis ja Tartus, kus oli innukalt tegev kunstielu arendamisel (kogus Eesti Rahva Muuseumile rahvakunstiesemeid ja aitas 1910. aastal korraldada eesti kunsti näitust).

Aastatel 1910–1911 juhatas ajakirja "Noor-Eesti" kunstiosakonda. Aastal 1910 sõitis Kopenhaagenisse ja sealt Berliini, kus jätkas enesetäiendamist ja loometööd. Eestisse naasis 1913. aastal.

Naasnuna töötas õpetajana Tallinnas Eesti Kunstiseltsi kunstikursustel, 1914. aastast Tallinna Kunsttööstuskooli ning mitme üldhariduskooli õpetajana.

Oli aastast 1916 Eesti Kunstiseltsi nõukogu liige, 1919–1920 Haridusministeeriumi kujutavate kunstide toimkonna juhataja, osales 1919. aastal Eesti kunsti ülevaatenäituse ettevalmistamisel ja esines samal näitusel.

Aastast 1920 kunstiühingu "Pallas" liige.

Aastal 1921 siirdus Tartusse, asus tööle kunstikoolis "Pallas", juhatas seal aastatel 1922–1926 oma maaliateljeed ning oli ajuti ka graafikaõpetaja. Konrad Mägi haiguse ajal oli ajutiselt kooli juhataja kohusetäitja (1924–1925).

Aastatel 1926–1928 oli Tallinnas vabakunstnik.

1928 naasis Tartusse "Pallasesse" – esmalt graafika õppejõuna, järgmisest aastast maaliateljee juhatajana.

Aastal 1933 sai Nikolai Triik professori tiitli.

1940. aasta veebruaris läks halva tervise tõttu kunstikoolist "Pallas" pensionile ja asus elama Tallinna sugulaste juurde, kus peagi suri.

Nikolai Triik on maetud perekonnakalmistule Leetse-Lepikul.

Looming

Nikolai Triiki tuntakse kui sugestiivsete psühholoogiliste portreede loojat.

Portreed:

• "Konrad Mäe portree" (1908. Õli)
• "Ants Laikmaa portree" (1913. Õli)
• "Oskar Lutsu portree" (1928. Süsi)
• "Gustav Suitsu portree" (1933. Süsi)
• "Juhan Liivi portree" (1934. Õli)

Maalid:

• "Mererand" (1905. Õli)
• "Lennuk" (1910. Tempera, kriit)
• "Männid" (1931)
• "Talvine Tartu Emajõega" (1935)

Kirjandus

• Alfred Waga, “Nikolai Triik” (monograafia). Loodus, Tartu/Tallinn 1939
• Evi Pihlak, “Nikolai Triik 1884-1940” (monograafia). Kunst, Tallinn 1969
• Evi Pihlak, “Nikolai Triik inimese kujutajana” (album). Kunst, Tallinn 1985