Nikolai Lunin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
{{DEFAULTSORT:Lunin, Nikolai}} |
{{DEFAULTSORT:Lunin, Nikolai}} |
||
[[Kategooria:Tartu Ülikool]] |
|||
[[Kategooria:Eesti füsioloogid]] |
[[Kategooria:Eesti füsioloogid]] |
||
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] |
[[Kategooria:Eesti arstiteadlased]] |
||
Redaktsioon: 14. veebruar 2019, kell 00:50
|
See artikkel räägib arstiteadlasest; Nõukogude Liidu admirali kohta vaata artiklit Nikolai Lunin (admiral). |
Nikolai Ivanovitš Lunin (20. jaanuar/1. veebruar 1853 Tartu – 18. juuni 1937 Leningrad) oli Tartu Ülikooli kasvandik ja arstiteadlane, vene pediaater.
Lunin oli Gustav von Bunge õpilane. 1878. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1880. aastal avaldas Lunin uurimuse "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises" (saksa keeles: "Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres"), milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta toitaineid ehk tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (dass in der Milch ... noch andere Stoffe vorhanden sein müssen, welche für die Ernährung unentberlich sind). Ta lisas laborihiirte sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud piima ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.[1] Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine.
1882. aastast töötas Lunin arstina Oldenburgi printsi lastehaiglas Peterburis, mis revolutsiooni järel nimetati ümber Karl Rauchfussi nimeliseks haiglaks.[2]
1887. aastal abiellus ta Carl Maximowiczi tütre Herta Maximowicziga (1865–1935) ja läks üle luteri usku.
1934. aastal sai personaalpensionäriks.
Publikatsioonid
- 1881. Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39, 1881, Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013) (saksa keeles)
- ...
Seos vitamiinide teooriaga
Tänapäeval levinuima vitamiinide teooria väljatöötajaiks peetakse valdavalt Poola teadlast Kazimierz Funki ja Frederick Gowland Hopkinsit. Viimane siiski mainis Luninit oma Nobeli-kõnes.[3] Funk ja Hopkins erinevalt Luninist ei piirdunud konstateeringuga, et "midagi peab olema", vaid näitasid ära ka konkreetsed ühendid.[viide?]
Tunnustused
- Tartus Maarjamõisa linnajaos on Nikolai Lunini tänav ja Nikolai Lunini põik.
Viited
- ↑ Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres., Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, 1881, Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)]
- ↑ Выдающиеся деятели медицины конца XIX-го — начала XX-го века
- ↑ Sir Frederick Hopkins: The Earlier History of Vitamin Research (Nobel Lecture, December 11, 1929)
