Maarjamõisa

Allikas: Vikipeedia
Maarjamõisa paiknemine Tartus.

Maarjamõisa on linnaosa Tartu lääneosas, Emajõe paremkaldal. Linnaosa piir kulgeb järgmiselt: linna piir – Viljandi maanteeRavila tänavKullerkupu tänavTulbi tänavÜlase tänavN. Lunini tänavTervishoiu tänavL. Puusepa tänavRiia tänavRingtee[1]. Maarjamõisa linnaosa piirneb Tammelinna, Veeriku ja Ränilinna linnaosadega ning Tähtvere vallaga.

Maarjamõisa on väikseim linnaosa Tartus elanike arvu, osakaalu ja asustustiheduse, kuid mitte pindala poolest. 1. jaanuaril 2012 elas 1,13 ruutkilomeetril[2] vaid 377 elanikku, olles seega ühtlasi ka hõredaimalt asustatud linnaosa (344 in/km²). Põhjuseks on see, et märkimisväärselt suur osa territooriumist on haiglate, parkide ja suvilate all.

Hoonestus[muuda | muuda lähteteksti]

Tartu Ülikooli tehnoloogialinnak Maarjamõisas. Läbi udu paistavad Chemicum ja Physicum.

Maarjamõisa on tuntud eelkõige meditsiinilinnakuna. Tartu Ülikooli Kliinikumi 17 kliinikust paikneb Maarjamõisa linnaosas 13. 2008. aastal täienes kliinikum uute ravihoonetega L. Puusepa tänaval, kus on 270 voodikohta, 32 intensiivravivoodit, 14 operatsiooni- ja 9 sünnitustuba. Parkimiskohti on rajatud 420.

Biomeedikum (Ravila 19) on nii Tartu Ülikooli arstiteaduskonna õppehoone kui ka kaasaegne teaduskeskus. Siin asub ka Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi kohtuarstlik ekspertiisiosakond.

Linnaosas liigub palju õppureid. Nooruse tänaval asub kaks üheksakorruselist ühiselamut. Augustis 2005 avati Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi uus maja Nooruse 1. Siin on ruumid leidnud ka riigiasutus Ravimiamet. 2009. aastal valmis Tartu Ülikoolil keskkonna- ja materjalianalüüsi teaduskeskus Chemicum (Ravila 14a). Tartu Tervishoiu Kõrgkool kolis 2011. aasta lõpus uude majja Nooruse 5. Nende endises hoones Nooruse 9 alustas alates 1. septembrist 2012 õppetegevust Tartu Täiskasvanute Gümnaasium, tulevikus tegutseb samas ka Tamme Gümnaasium. 2014. aastal avati Physicum.

L. Puusepa 10 asub Maarjamõisa lasteaed, kus on ka liitrühm meelepuudega lastele.

Nooruse 3 krundile rajati Rahvusarhiivi uus peahoone Noora. Ehitis sai nurgakivi 2015. aastal, valmis 2016 ja avatakse külalistele 2017.

Miljööväärtusega hoonestusala asub Ravila ja N. Lunini tänavate vahelisel alal, Tulika tänava piirkonnas.

Haljasalad ja veekogud[muuda | muuda lähteteksti]

Linnaosas asuvad Mathieseni park ja Sanatooriumi park.

Sanatooriumi pargis on puiduhakke rajad pikkusega 1,5 km ja 0,3 km, üldkehalise ettevalmistuse linnak ja laste mänguplats.

Tänavad[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvastik[muuda | muuda lähteteksti]

2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Maarjamõisas 382 inimest, neist 206 naist ja 176 meest. Maarjamõisa elanikest 50 olid vanuses 0–6 aastat, 67 vanuses 7–18 aastat, 227 vanuses 19–64 aastat ja 38 vähemalt 65-aastased.[3] Linnaosa asustustihedus oli Tartu hõredaim: 338 in/km2. Maarjamõisas elas 0,39% tartlastest.[4]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 6, ptk "Asend"
  2. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"
  3. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 28, ptk "Rahvastik"
  4. "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu: Tartu linnavalitsus, 2014, lk 29, ptk "Rahvastik"