Nikolai Lunin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
See vist on originaalis kõige täpsemalt vastav koht
3. rida: 3. rida:
'''Nikolai Ivanovitš Lunin''' (20. jaanuar/[[1. veebruar]] [[1853]] [[Tartu]] – [[18. juuni]] [[1937]] [[Leningrad]]) oli [[Tartu Ülikool]]i kasvandik ja arstiteadlane, vene [[pediaater]].
'''Nikolai Ivanovitš Lunin''' (20. jaanuar/[[1. veebruar]] [[1853]] [[Tartu]] – [[18. juuni]] [[1937]] [[Leningrad]]) oli [[Tartu Ülikool]]i kasvandik ja arstiteadlane, vene [[pediaater]].


Lunin oli [[Gustav von Bunge]] õpilane. [[1878]]. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. [[1880]]. aastal avaldas Lunin uurimuse "[[Anorgaanilised soolad|Anorgaaniliste soolade]] tähtsusest loomade toitumises" (saksa keeles: "Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres"), milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta [[toitained|toitaineid]] ehk tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (''lebenswichtige Stoffe''). Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres.''], Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, [[1881]], Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)]</ref> Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult [[Vitamiinid|vitamiin]]e.
Lunin oli [[Gustav von Bunge]] õpilane. [[1878]]. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. [[1880]]. aastal avaldas Lunin uurimuse "[[Anorgaanilised soolad|Anorgaaniliste soolade]] tähtsusest loomade toitumises" (saksa keeles: "Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres"), milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta [[toitained|toitaineid]] ehk tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (''dass in der Milch ... noch andere Stoffe vorhanden sein müssen, welche für die Ernährung unentberlich sind''). Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres.''], Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31–39,lk 37, [[1881]], Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)]</ref> Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult [[Vitamiinid|vitamiin]]e.


[[1882]]. aastast elu lõpuni töötas Lunin arstina [[Rauchfussi haigla|Oldenburgi printsi lastehaiglas]] [[Peterburi|Peterburis]], mis revolutsiooni järel nimetati ümber Karl Rauchfussi nimeliseks haiglaks.<ref>[http://www.mma.ru/cnmb/persons/figures3/from4 Выдающиеся деятели медицины конца XIX-го — начала XX-го века]</ref>
[[1882]]. aastast elu lõpuni töötas Lunin arstina [[Rauchfussi haigla|Oldenburgi printsi lastehaiglas]] [[Peterburi|Peterburis]], mis revolutsiooni järel nimetati ümber Karl Rauchfussi nimeliseks haiglaks.<ref>[http://www.mma.ru/cnmb/persons/figures3/from4 Выдающиеся деятели медицины конца XIX-го — начала XX-го века]</ref>

Redaktsioon: 19. detsember 2018, kell 16:42

 See artikkel räägib arstiteadlasest; Nõukogude Liidu admirali kohta vaata artiklit Nikolai Lunin (admiral).

Nikolai Lunin

Nikolai Ivanovitš Lunin (20. jaanuar/1. veebruar 1853 Tartu18. juuni 1937 Leningrad) oli Tartu Ülikooli kasvandik ja arstiteadlane, vene pediaater.

Lunin oli Gustav von Bunge õpilane. 1878. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli. 1880. aastal avaldas Lunin uurimuse "Anorgaaniliste soolade tähtsusest loomade toitumises" (saksa keeles: "Über die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres"), milles näitas, et lisaks senituntud ühenditele peab toidus olema veel teatav komponent, ilma milleta organism ei omasta toitaineid ehk tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (dass in der Milch ... noch andere Stoffe vorhanden sein müssen, welche für die Ernährung unentberlich sind). Ta lisas laborihiirte sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud piima ning 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.[1] Sisuliselt kirjeldati niiviisi Tartus esmakordselt teaduslikult vitamiine.

1882. aastast elu lõpuni töötas Lunin arstina Oldenburgi printsi lastehaiglas Peterburis, mis revolutsiooni järel nimetati ümber Karl Rauchfussi nimeliseks haiglaks.[2]

Publikatsioonid

Seos vitamiinide teooriaga

Tänapäeval levinuima vitamiinide teooria väljatöötajaiks peetakse valdavalt Poola teadlast Kazimierz Funki ja Frederick Gowland Hopkinsit. Viimane siiski mainis Luninit oma Nobeli-kõnes.[3] Funk ja Hopkins erinevalt Luninist ei piirdunud konstateeringuga, et "midagi peab olema", vaid näitasid ära ka konkreetsed ühendid.[viide?]

Tunnustused

Viited

Välislingid