Ilmar Öpik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
RbX (arutelu | kaastöö)
70 muudatust
Resümee puudub
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:


==Haridus==
==Haridus==
Alghariduse omandas Ilmar Öpik kodus ning Tallinna praosti ja [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani koguduse]] õpetaja [[Hans Kubu]] [[Hans Kubu eragümnaasium|eragümnaasiumi]] algkoolis, keskhariduse [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis]] [[1929]]-[[1931]] ja lõpetas [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumi]] [[1935]] kuldmedaliga. <ref name="prof"/>
Alghariduse omandas Ilmar Öpik kodus ning Tallinna praosti ja [[Tallinna Jaani kogudus|Jaani koguduse]] õpetaja [[Hans Kubu]] [[Hans Kubu eragümnaasium|eragümnaasiumi]] algkoolis, keskhariduse [[Tallinna Reaalkool|Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis]] [[1929]]–[[1931]] ja lõpetas [[Gustav Adolfi Gümnaasium|Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumi]] [[1935]] kuldmedaliga. <ref name="prof"/>


Õppis kahel semestril [[Tartu Ülikool|TÜ]] tehnikateaduskonnas [[1935]]-[[1936]], lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehitus- ja mehaanikateaduskonnas mehaanikainseneri eriala [[1940]] ([[cum laude]]), oli ka [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] esimene aspirant [[1941]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/>
Õppis kahel semestril [[Tartu Ülikool|TÜ]] tehnikateaduskonnas [[1935]]–[[1936]], lõpetas [[Tallinna Tehnikaülikool]]i ehitus- ja mehaanikateaduskonnas mehaanikainseneri eriala [[1940]] (''[[cum laude]]''), oli ka [[Tallinna Tehnikaülikool|TTÜ]] esimene aspirant [[1941]].<ref name="prof"/><ref name="leks"/>


==Teaduskraad ja kutse==
==Teaduskraad ja kutse==
Dotsent [[1947]]; tehnikakandidaat [[1953]] ([[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]], kinnitus [[1954]], "Lendtuhasadestiste paatumine põlevkivi-kukersiidi küttega agregaatide küttepindadel"); tehnikadoktor [[1963]] (Moskva Energeetikainstituut, "Влияние минеральной части сланцев на условия работы котлоагрегата"); professor [[1963]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/>
Dotsent [[1947]]; tehnikakandidaat [[1953]] ([[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]], kinnitus [[1954]], "Lendtuhasadestiste paatumine põlevkivi-kukersiidi küttega agregaatide küttepindadel"); tehnikadoktor [[1963]] (Moskva Energeetikainstituut, "Влияние минеральной части сланцев на условия работы котлоагрегата"); professor [[1963]].<ref name="prof"/><ref name="leks"/>


==Teenistus==
==Teenistus==
Ilmar Öpik töötas õpingute kõrval [[AS Franz Krull|Franz Krulli Masinatehase]] konstrueerimisbüroos [[1937]]-[[1941]]. Mobiliseeriti [[1941]], oli [[Tööpataljon|tööpataljonis]] [[Sverdlovski oblast]]is, seejärel töötas kohalike soojuselektrijaamade projekteerimisel ja ehitusel; osales Eesti põlevkivitööstuse taastamisel ja uue elektrijaama rajamisel [[1944]]-[[1946]].
Ilmar Öpik töötas õpingute kõrval [[AS Franz Krull|Franz Krulli Masinatehase]] konstrueerimisbüroos [[1937]]–[[1941]]. Mobiliseeriti [[1941]], oli [[Tööpataljon|tööpataljonis]] [[Sverdlovski oblast]]is, seejärel töötas kohalike soojuselektrijaamade projekteerimisel ja ehitusel; osales Eesti põlevkivitööstuse taastamisel ja uue elektrijaama rajamisel [[1944]]–[[1946]].
[[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] mehaanilise tehnoloogia laboratooriumi ajutine abijõud [[1940]]-[[1941]}; soojusenergeetika kateedri õppejõud tunnitasu alusel [[1944]]-[[1945]], dotsent [[1946]]-[[1963]], professor [[1963]]-[[1968]], kateedrijuhataja [[1958]]-[[1968]], professor kohakaasluse alusel [[1969]]-[[1975]]; soojustehnika instituudi soojusjõuseadmete õppetooli emeriitprofessor [[1997]]-[[2001]].
[[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] mehaanilise tehnoloogia laboratooriumi ajutine abijõud [[1940]]–[[1941]]; soojusenergeetika kateedri õppejõud tunnitasu alusel [[1944]]–[[1945]], dotsent [[1946]]–[[1963]], professor [[1963]]–[[1968]], kateedrijuhataja [[1958]]–[[1968]], professor kohakaasluse alusel [[1969]]–[[1975]]; soojustehnika instituudi soojusjõuseadmete õppetooli emeriitprofessor [[1997]]-[[2001]].
[[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Füüsika-, Matemaatika- ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemik-sekretär [[1968]]-[[1977]], [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] asepresident [[1977]]-[[1987]]. <ref name="prof"/>, <ref name="leks"/>
[[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] Füüsika-, Matemaatika- ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemik-sekretär [[1968]]–[[1977]], [[Eesti Teaduste Akadeemia|Teaduste Akadeemia]] asepresident [[1977]]–[[1987]].<ref name="prof"/><ref name="leks"/>


==Teadustöö põhisuunad==
==Teadustöö põhisuunad==
21. rida: 21. rida:
Avaldas üle 150 teaduspublikatsiooni, sh raamatuid, monograafiaid (nt Põlevkivi mineraalosa mõju aurukatla käitamisel, 1962) ja arvukalt päevajalisi artikleid. Ilmar Öpiku juhendamisel kaitsti 6 kandidaadiväitekirja. Esines Maailma Energeetikanõukogu konverentsidel (WEC); <ref name="prof"/>
Avaldas üle 150 teaduspublikatsiooni, sh raamatuid, monograafiaid (nt Põlevkivi mineraalosa mõju aurukatla käitamisel, 1962) ja arvukalt päevajalisi artikleid. Ilmar Öpiku juhendamisel kaitsti 6 kandidaadiväitekirja. Esines Maailma Energeetikanõukogu konverentsidel (WEC); <ref name="prof"/>


==Teadusorganisatoorne ja -administratiivne tegevus==
==Teaduskorralduslik tegevus==
Eesti soojusenergeetikateaduse rajajaid, põlevkiviküttel töötavate aurukatelde konstruktsioonide loojaid ja nende evitajaid elektrijaamades; [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] tööstusliku soojusenergeetika laboratooriumi asutajaid ja teaduslik juhendaja [[1960]]-[[1984]]; NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi teaduskraadide ja kutsete atesteerimise komisjoni liige; NSV Liidu Riiklike Preemiate Komitee liige teaduse ja tehnika alal; NSV Liidu kõrgkoolide ühisajakirja Энергетика toimetuskolleegiumi liige. TPI toimetiste soojusenergeetika sarja toimetaja [[1966]]-[[1971]]; [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] toimetiste sarja (füüsika, matemaatika) toimetuskolleegiumi liige [[1967]]-[[1989]]; [[Eesti nõukogude entsüklopeedia|ENE]] peatoimetuse liige [[1968]]-[[1978]], [[1985]]-[[1989]]; ajakirja Oil Shale asutaja (koos [[Agu Aarna]]ga) ja peatoimetaja [[1984]]-[[1995]], peatoimetaja-emeritus [[1996]]-[[2001]]; [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Informaatika ja Tehnilise Füüsika osakonna büroo liige [[1987]]-[[1990]]; [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i liige [[1970]]-[[2001]].
Eesti soojusenergeetikateaduse rajajaid, põlevkiviküttel töötavate aurukatelde konstruktsioonide loojaid ja nende evitajaid elektrijaamades; [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] tööstusliku soojusenergeetika laboratooriumi asutajaid ja teaduslik juhendaja [[1960]]–[[1984]]; NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi teaduskraadide ja kutsete atesteerimise komisjoni liige; NSV Liidu Riiklike Preemiate Komitee liige teaduse ja tehnika alal; NSV Liidu kõrgkoolide ühisajakirja Энергетика toimetuskolleegiumi liige. TPI toimetiste soojusenergeetika sarja toimetaja [[1966]]–[[1971]]; [[Eesti Teaduste Akadeemia|Eesti NSV Teaduste Akadeemia]] toimetiste sarja (füüsika, matemaatika) toimetuskolleegiumi liige [[1967]]–[[1989]]; [[Eesti nõukogude entsüklopeedia|ENE]] peatoimetuse liige [[1968]]–[[1978]], [[1985]]–[[1989]]; ajakirja Oil Shale asutaja (koos [[Agu Aarna]]ga) ja peatoimetaja [[1984]]–[[1995]], emeriitpeatoimetaja [[1996]]–[[2001]]; [[Eesti Teaduste Akadeemia]] Informaatika ja Tehnilise Füüsika osakonna büroo liige [[1987]]–[[1990]]; [[Eesti Loodusuurijate Selts]]i liige [[1970]]–[[2001]].


Vabariigi Valitsuse energiamajanduse ja majandusministeeriumi ekspert, energiamajanduse riikliku arengukava koostajaid [[1991]]-[[2000]]. [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutajaliige. Ilmar Öpik oli [[üliõpilasselts Liivika]] liige [[1935]]. <ref name="prof"/>
Vabariigi Valitsuse energiamajanduse ja majandusministeeriumi ekspert, energiamajanduse riikliku arengukava koostajaid [[1991]]–[[2000]]. [[Tallinna Teadlaste Maja]] asutajaliige. Ilmar Öpik oli [[üliõpilasselts Liivika]] liige [[1935]]. <ref name="prof"/>


==Isiklikku==
==Isiklikku==
37. rida: 37. rida:
*[[1984]] [[Karl Ernst von Baeri medal|Karl Ernst von Baeri mälestusmedal]]
*[[1984]] [[Karl Ernst von Baeri medal|Karl Ernst von Baeri mälestusmedal]]
*[[1991]] [[Paul Kogermani mälestusmedal]]
*[[1991]] [[Paul Kogermani mälestusmedal]]
*[[1996]] Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest (energeetika-alased uuringud)
*[[1996]] Eesti Vabariigi teaduspreemia pikaajalise tulemusliku teadustöö eest (energeetikaalased uuringud)
*[[1996]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref name="kotkas"/>
*[[1996]] [[Riigivapi teenetemärk|Riigivapi III klassi teenetemärk]]<ref name="kotkas"/>
*[[2001]] [[Avatud Eesti Fond]]i tänupreemia
*[[2001]] [[Avatud Eesti Fond]]i tänupreemia
52. rida: 52. rida:


== Välislingid ==
== Välislingid ==
* [https://www.geni.com/people/Ilmar-%C3%96pik/6000000007533221204 Ilmar Öpik Geni.com’is]
* [https://www.geni.com/people/Ilmar-%C3%96pik/6000000007533221204 Ilmar Öpik Geni.com-is]
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/juubelijuttu-akadeemik-ilmar-opikuga Juubelijuttu akadeemik Ilmar Öpikuga. Eesti Raadio 1977]
* [https://arhiiv.err.ee/vaata/juubelijuttu-akadeemik-ilmar-opikuga Juubelijuttu akadeemik Ilmar Öpikuga. Eesti Raadio 1977]


Redaktsioon: 12. mai 2018, kell 11:55

Ilmar Öpik (17. juuni 1917 Tallinn – 29. juuli 2001 Tallinn) oli eesti energeetikateadlane.

Ilmar Öpik on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Haridus

Alghariduse omandas Ilmar Öpik kodus ning Tallinna praosti ja Jaani koguduse õpetaja Hans Kubu eragümnaasiumi algkoolis, keskhariduse Tallinna Linna Poeglaste Gümnaasiumis 1929–1931 ja lõpetas Tallinna Linna Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1935 kuldmedaliga. [1]

Õppis kahel semestril TÜ tehnikateaduskonnas 1935–1936, lõpetas Tallinna Tehnikaülikooli ehitus- ja mehaanikateaduskonnas mehaanikainseneri eriala 1940 (cum laude), oli ka TTÜ esimene aspirant 1941.[1][2]

Teaduskraad ja kutse

Dotsent 1947; tehnikakandidaat 1953 (TPI, kinnitus 1954, "Lendtuhasadestiste paatumine põlevkivi-kukersiidi küttega agregaatide küttepindadel"); tehnikadoktor 1963 (Moskva Energeetikainstituut, "Влияние минеральной части сланцев на условия работы котлоагрегата"); professor 1963.[1][2]

Teenistus

Ilmar Öpik töötas õpingute kõrval Franz Krulli Masinatehase konstrueerimisbüroos 1937–1941. Mobiliseeriti 1941, oli tööpataljonis Sverdlovski oblastis, seejärel töötas kohalike soojuselektrijaamade projekteerimisel ja ehitusel; osales Eesti põlevkivitööstuse taastamisel ja uue elektrijaama rajamisel 1944–1946. TPI mehaanilise tehnoloogia laboratooriumi ajutine abijõud 1940–1941; soojusenergeetika kateedri õppejõud tunnitasu alusel 1944–1945, dotsent 1946–1963, professor 1963–1968, kateedrijuhataja 1958–1968, professor kohakaasluse alusel 1969–1975; soojustehnika instituudi soojusjõuseadmete õppetooli emeriitprofessor 1997-2001. Eesti NSV Teaduste Akadeemia Füüsika-, Matemaatika- ja Tehnikateaduste Osakonna akadeemik-sekretär 1968–1977, Teaduste Akadeemia asepresident 1977–1987.[1][2]

Teadustöö põhisuunad

Põlevkivi kasutamine, põlevkivienergeetika ja energiamajandus. Oli kütuse mineraalosa protsesside põletusseadmetes uuringute käsitluse suuna rajaja, Põlevkivikatelde loomine ja evitamine, tema teadustegevus selles valdkonnas saavutas rahvusvahelise tunnustuse ja leidis järgimist mitmetes uurimiskeskustes. Osales 1980ndail mereuurimisekspeditsioonidel

Avaldas üle 150 teaduspublikatsiooni, sh raamatuid, monograafiaid (nt Põlevkivi mineraalosa mõju aurukatla käitamisel, 1962) ja arvukalt päevajalisi artikleid. Ilmar Öpiku juhendamisel kaitsti 6 kandidaadiväitekirja. Esines Maailma Energeetikanõukogu konverentsidel (WEC); [1]

Teaduskorralduslik tegevus

Eesti soojusenergeetikateaduse rajajaid, põlevkiviküttel töötavate aurukatelde konstruktsioonide loojaid ja nende evitajaid elektrijaamades; TPI tööstusliku soojusenergeetika laboratooriumi asutajaid ja teaduslik juhendaja 1960–1984; NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi teaduskraadide ja kutsete atesteerimise komisjoni liige; NSV Liidu Riiklike Preemiate Komitee liige teaduse ja tehnika alal; NSV Liidu kõrgkoolide ühisajakirja Энергетика toimetuskolleegiumi liige. TPI toimetiste soojusenergeetika sarja toimetaja 1966–1971; Eesti NSV Teaduste Akadeemia toimetiste sarja (füüsika, matemaatika) toimetuskolleegiumi liige 1967–1989; ENE peatoimetuse liige 1968–1978, 1985–1989; ajakirja Oil Shale asutaja (koos Agu Aarnaga) ja peatoimetaja 1984–1995, emeriitpeatoimetaja 1996–2001; Eesti Teaduste Akadeemia Informaatika ja Tehnilise Füüsika osakonna büroo liige 1987–1990; Eesti Loodusuurijate Seltsi liige 1970–2001.

Vabariigi Valitsuse energiamajanduse ja majandusministeeriumi ekspert, energiamajanduse riikliku arengukava koostajaid 1991–2000. Tallinna Teadlaste Maja asutajaliige. Ilmar Öpik oli üliõpilasselts Liivika liige 1935. [1]

Isiklikku

Ilmar Öpiku poeg on keemik Andres Öpik, Tallinna Tehnikaülikooli professor. Ilmar Öpiku isa oli eesti majandustegelane ja pankur Paul Öpik.

Tunnustused

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 523-524
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. Tallinn, [2013], lk. 1445-1447
  3. ↑ | Teenetemärkide kavalerid: Ilmar Öpik

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ilmar_Öpik&oldid=4995078"