Mine sisu juurde

Paul Öpik

Allikas: Vikipeedia
Paul Öpik

Paul Öpik (22. jaanuar 1888 Tallinn23. juuni 1967 Tallinn) oli eesti majandustegelane ja pankur.

Öpik lõpetas 1906. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis aastatel 1909–1913 aastal Riia Polütehnilise Instituudi.[1][2]

Öpik töötas aastal 1906 lühidalt Vene riigipanga Tallinna osakonnas ja 1906–1909 Tallinna gaasi- ja veevärgis, oli 1912–1913 Viljandi Vastastikuses Krediitühisuses ärijuht, 1914–1917 ohvitser Esimeses maailmasõjas ja hiljem nooremleitnant Vabadussõjas, 1918 Ühistegevuse Büroos revident-instruktor, 1918–1923 Rahandusministeeriumis arveosakonna juhataja ja Riigikassa juhataja abi ning 1923–1925 Riigikassa juhataja, perioodil 29. november 1922 kuni 25. jaanuar 1923 Rudolf Paabo asendusliikmena I Riigikogu liige (astus tagasi ja tema asemel läks Riigikokku Karl Mikita), 1925–1928 Eesti Panga direktor, 1923–1931 Riigi Trükikoja nõukogu esimees, 1928–1940 Pikalaenu Panga president, alates 24. jaanuarist 1940 Töötülide Lahendamise Komisjoni esimees, 1941–1945 asumisel Põhja-Uuralis ja Sverdlovski oblastis, seejärel Tallinnas arveametnik ja raamatupidaja.[1][2]

Öpiku allkiri on Eesti 50-pennisel ja 1-margasel (mõlemad 1919) kassatähel.

Tema vennad olid Armin, Ernst ja Oskar Öpik, poeg oli energeetikateadlane Ilmar Öpik, kelle poeg Andres Öpik oli keemiaprofessor.

  1. 1 2 "Öpik, Paul - Eesti Entsüklopeedia". entsyklopeedia.ee. Vaadatud 4. juunil 2025.
  2. 1 2 "Postimees (1886-1944) 18 november 1925 — DIGAR Eesti artiklid". dea.digar.ee. Vaadatud 4. juunil 2025.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]