Omastav kääne: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
== Eesti keel == |
== Eesti keel == |
||
Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.[ |
Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.<ref>Mati Erelt, [[Reet Kasik]], [[Helle Metslang]], [[Henno Rajandi]], Kristiina Ross, [[Henn Saari]], [[Kaja Tael]], [[Silvi Vare]] [[1995]]. Eesti keele grammatika I. Tallinn: [[Eesti Teaduste Akadeemia]] [[Eesti Keele Instituut]].</ref> |
||
Omastaval käändel puudub tunnus.<ref name=":0">[[Mati Erelt]], [[Tiiu Erelt]], [[Kristiina Ross]] [[2007]]. Eesti keele käsiraamat. [[Tallinn]]: [[Eesti Keele Sihtasutus]].</ref> |
|||
Omastaval käändel puudub tunnus.[2] |
|||
Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab: |
Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab: |
||
| 15. rida: | 15. rida: | ||
* võrdlusalust võrdlustarindeis, nt '''''poisi''''' ''pikkune''; |
* võrdlusalust võrdlustarindeis, nt '''''poisi''''' ''pikkune''; |
||
* võrdlusalust liitsõnades, nt '''''sambla'''roheline''; |
* võrdlusalust liitsõnades, nt '''''sambla'''roheline''; |
||
* tagasõnade laiendit, nt '''''metsa''''' ''taga''. |
* tagasõnade laiendit, nt '''''metsa''''' ''taga''.<ref name=":0" /> |
||
Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel: |
Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel: |
||
* täissihitist, nt ''Viskasime '''prahi''' lõkkesse''; |
* täissihitist, nt ''Viskasime '''prahi''' lõkkesse''; |
||
* sellega sarnast aja- või kvantumimäärust, nt ''Ootasin '''tunnikese''' ja tulin siis koju.'' |
* sellega sarnast aja- või kvantumimäärust, nt ''Ootasin '''tunnikese''' ja tulin siis koju.''<ref name=":0" /> |
||
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st: |
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st: |
||
| 28. rida: | 28. rida: | ||
* rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt '''''Korvitäie''''' ''õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust '''sõprade''' ja töökaaslastega''; |
* rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt '''''Korvitäie''''' ''õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust '''sõprade''' ja töökaaslastega''; |
||
* samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt '''''Ilusa''''' ''ilmaga käisime mere ääres jalutamas.'' |
* samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt '''''Ilusa''''' ''ilmaga käisime mere ääres jalutamas.''<ref name=":0" /> |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 11. mai 2018, kell 12:46
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat.
Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks eesti, albaania, araabia, armeenia, baski, hollandi, soome, gruusia, saksa, kreeka, ungari, islandi, iiri, ladina, läti, leedu, rumeenia, sanskriti, gaeli, tamili, telugu, türgi ja kõigis slaavi keeltes, välja arvatud bulgaaria ja makedoonia. Inglise keeles ei ole genitiivi, vaid possessiivne sufiks 's.
Eesti keel
Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.[1]
Omastaval käändel puudub tunnus.[2]
Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:
- täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;
- eeslisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;
- käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha;
- võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune;
- võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline;
- tagasõnade laiendit, nt metsa taga.[2]
Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:
- täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;
- sellega sarnast aja- või kvantumimäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.[2]
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st:
- konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme;
- rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaaslastega;
- samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas.[2]
Viited
- ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.